Fakt on, et 99,99 protsenti ajast töötavad igasugused tehnilised pangalahendused nagu internetipank, sularahaautomaadid, kaardimaksed, pankade kaardikeskus NETS jne probleemideta. Probleem ongi nüüd selles 0,01 protsendis ajas, mida meist igaüks tunnetab väga teravalt, kui tunni aja jooksul valitud ja täidetud ostukorviga kassasse jõudes avastame, et me ei saagi kauba eest maksta. Viimasel kahel päeval juhtunud häired kaardimaksetes näitavadki, et ükski süsteem ei ole haavamatu ning ainult ühel teenusepakkujal põhinev süsteem võib korraga võtta pooltelt eestlastelt võimaluse maksta poes kaardiga. Miks pooltelt? Kuna kaardivõrke on mitu, siis näiteks Swedbanki kliendid said üle Eesti võtta sularaha välja meie masinates ning maksta probleemideta neis kohtades, kus on Swedbanki makseterminalid. (Swedbankil on üle Eesti 13 000 makseterminali näiteks Selveris, Prismas, Nestes, Rimis jne).
Kui kommenteerida RIA ettepanekut, et peaks olema veel mingi lahendus, mis dubleeriks praegust süsteemi (NETS Estonia), siis meie hinnangul kerkib esile mitu probleemi, mis lahendamist vajaksid. Teise ristkasutuskeskuse nagu NETS üles ehitamine ning paralleelselt kõikide vahel kasutusele võtmine (n.ö ooteasendis, kui midagi juhtub) on väga kulukas arenduse ja ka ülalpidamise mõttes. See tähendaks, et tõuseks teenuse hind ning kaupmehed hakkaksid tehingu pealt rohkem maksma. Riskid on tõesti siis rohkem hajutatud, aga mitte kadunud. Milline teenusepakkuja siis nüüd investeeriks, ehitaks üles ning paneks selle kõikide pankade vahel tööle ainult selleks, et hoida seda võimekust selleks mainitud 0,01 protsendi juhtude jaoks?
Aeg-ajalt on Eestis tõstatunud ka teema, et pankadel võiks olla ühine sularahaautomaatide võrk, mida haldaks üks firma. Jättes kõrvale fakti, et selle tagajärjel väheneks automaatide arv drastiliselt (kõige lähem näide on Soome), oleksid masinad samuti ainult ühe võrguhaldaja käes ning kui seal midagi juhtub, ei saa terve Eesti mitte kuskilt sularaha välja võtta. Ma ei usu, et keegi meist sellist olukorda sooviks.
10 aastat tagasi töötati välja lahendused, et poes saaks maksta mobiiliga. Siis polnud nutitelefonidest keegi veel kuulnud ning asi jäi soiku vähese huvi tõttu. Täna korraldab Swedbank koostöös Vaata Maailma sihtasutusega nutikoolitusi seeniorklientidele, et viimased saaksid hakkama muutuvas maailmas, kus kõik kolib mobiili. Swedbankis toimunud kaubandusettevõtete uuringu tutvustusel selgus, et kui aasta tagasi olid poe internetti kolimise peale mõelnud veel üsna vähesed kaupmehed, siis täna on olukord muutunud ning ka kaupmehed leidnud, et klient on just seal. Meie usume, et üsna pea on aeg küps ka mobiili jaoks – pangandus seal juba on ning näiteks Swedbankil on igakuiseid kasutajaid juba peaaegu 100 000.
Swedbankil on kaks eraldi asuvat serveriparki, millest üks tagab igapäevatöö kõikidele teenustele ning teine on tagavaraks juhuks, kui esimesega midagi juhtub. Käesoleva nädalavahetuse kolmel ööl testib pank nende tööd (seadus kohustab meid seda tegema kaks korda aastas, järgmine tuleb augustis), mis tähendab seda, et kõik teenused lülitatakse esimeselt teisele ja järgnevatel öödel tagasi. Tööde käigus uuendatakse nii tark- kui riistvara. See kõik toob nendel öödel kaasa ka häireid ja katkestusi nii internetipanga kui kaardimaksete töös.
ULLA ILISSON, Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht
