Üksikvanaema rollis

Nagu üksikvanemad, on olemas ka üksikvanavanemad. Minul on lapselapsed suurema osa suvest minu juures maal, nädala või paar ka linnavanaema juures. Tema sai aga seekord mingi trauma, seega laste järel ei jookse! Ja nii ongi kogu suve lastega tegelemise koormus teisel vanaemal. Tüdrukud on 9- ja 11-aastased. Parim iga, et mängida koos kolmeaastase vennaga ja ühtlasi on korda aetud ka lapsehoidmise küsimus! Teisi lapsi niikuinii maal enam pole. Seega peavad minu lapselapsed oma seltskonnaga läbi ajama.  Mina sain suurema osa ajast oma tegemisi teha, ainult söögitegemisest ja nõudepesust ei pääsenud! Ja muidugi tuli mõned “kriisiolukorrad” lahendada, eks täiskasvanute juureski tule ette mittemõistmist ja võimuvõitlust! Kooli ajal pesevad tüdrukud kraanivee all oma nõud ise, minu juures kausis pesemine on aga midagi muud, nii et parem, kui  nad vennaga tegelevad, sest kolmeaastase soovide täitmine on aeganõudev töö.

Meil läks suvi mängeldes, olgugi et mõnes mõttes oli tegemist kodukootud mängudega. Aga loovmängud igal juhul! Pulmamängugi sai mängitud, kolmeaastane peigmees pidi isegi kaks korda abielluma! Ja kodumängus oli ka isaroll olemas! Lakas korraldati moedemonstratsioon: pandi seisma jäänud riideid selga ja matkiti modelle. Ka poiss marssis korduvalt “areenile”, ta rõhus jalatsitele – kandis tüdrukute väikseks jäänud roosasid lakk-kingi! Oli nende üle uhke, et on  ilusad. Suve algul märkasin kandikul mitmeid purke, milles vesi ja selles hulpisid taimede õied – lupiin, sirel, lumepall, pojeng, jasmiin, kibuvits jne. Selgus, et see oli lõhnaõlitehase labor. “Komisjon” oli parimaks lõhnataimeks tunnistanud viimase.

Kõige rohkem mängiti Barbie-nukkudega, üks uuski telliti paljudele olemasolevatele juurde. Vanast püsti asetatud jahukastist sai maja. Sellel oli üks vahe, järelikult kahekordne, aga ise tehti veel üks korrus juurde, sest toasisustust oli palju. Kasutusele oli võetud ka katus, nagu Solarises! Äkki oli mitmeukseline ait silte täis – sinna oli tekitatud Kaardi tänav ja iga ukse juures oli aadressi tähis.

Ära kasutati ka mõtteid, mis pärinesid televisioonist.  Suvesangarites tehti ükskord smuutit, kuhu lisati ristikut, piparmünti, naati, võilille. Ka laste päevamenüüsse on see ka korduvalt kuulunud! Vähe sellest, et neid taimi kahele küülikupojale iga päev korjati, nüüd söödi neid ka ise! Samas saates õpetati ka nutitelefonile õhupallist ümbrist tegema.  Olin kahtlev, aga minu oma silma all tehti see ära: täispuhutud õhupallil hoiti telefoni ja lasti vähehaaval pallist õhku välja, kuni õhupalliääred keerdusid telefonile ümber! Kahjuks tundus mulle, et avamise nupp ei allunud nii hästi kui enne. Palju parem oli küll telefoni hoida, ei libisenud nii palju.  Suvesse mahtusid  veel igasugused käruga vedamised, pappkastidest majade ehitamised, mille käigus minu kleeplindivarud ära nulliti, rattasõidud, Peipsi ääres lustimised, rataste, hobusega, traktoriga ja kardiga sõitmised, palli- ja peitusemängud. See ei lugenud, et üks luges enne otsima tulemist üks, kolm, seitse , kuus või midagi taolist… “Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit…” lauldakse raadios. Selle suve mängud hakkavad läbi saama, lähevad maalt linnadesse needki vähesed lapsed, kes veel maal suvitavad…

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus