Rahvaliit, kuhu kuulun, on seisukohal, et pensionid on seni olnud lubamatult madalad ning eakate inimeste sotsiaalse tõrjutuse risk on väga kõrge, kuigi nad väärivad õiglast osa ühiskonna rikkusest.
Riigikogu eelmiste valimiste eel esitasime nõudmise, et keskmine vanaduspension tuleb tõsta 2500 kroonini ja kolme aasta jooksul vähemalt 3000 kroonini. Olime seisukohal, et koos vanaduspensioniga peavad tõusma ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension.
1. juulist keskmine 2700 krooni kuus
Nüüd, kaks aastat pärast valimisi tõdeme, et kõik soovid pole veel täitunud, kuid positiivseid muutusi on seoses uue valitsuse moodustamisega juba tunda. Nimelt ? Rahvaliidu algatusele on appitulejaid, koalitsioon on esmakordselt seadustamas pensioni kiirendatud tõusu. Nii tõstab vastmoodustatud valitsusliit vastavalt oma koalitsioonilepingule juba tänavu 1. juuliks keskmise vanaduspensioni tõusu 2700 kroonini kuus ja 2006. aasta 1. aprilliks 3000 kroonini kuus, lisades indekseeritud pensionitõusule ühekordselt täiendavaid vahendeid.
Valitsusliit säilitab pensionisüsteemi kolmesambalise ülesehituse ning indekseerimise tulevaste pensionitõusude alusena. Valitsusliit suurendab vanaduspensioni kasvuga samas tempos ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni ning jätkab teise pensionisambasse kantava 4 protsendi kompenseerimist pensionikassale.
Tuleb nõustuda pensionäride taotlusega, et varasematel aastatel pole elukalliduse tõusule vastavat pensionitõusu olnud. Praegune pensionitõus peaks siiski mõnevõrra ennetama elukalliduse tõusu.
Üksik näitaja ei anna vastust
Tihtipeale kasutatakse keskmise vanaduspensioni väljatoomisel võrreldamatuid andmeid. Lisan siia tabeli keskmise vanaduspensioni kohta aastate lõikes jaanuaris (40-aastase tööstaa?i puhul):
1993. a 254 krooni
1994. a. 373 + 119
1995. a. 612 + 239
1996. a. 930 + 318
1997. a. 1100 + 170
1998. a. 1160 + 60
1999. a. 1540 + 380
2000. a. 1551 + 11
2001. a. 1552 + 1
2002. a. 1620 + 68
2003. a. 1832 + 212
2004. a. 2072 + 240
2005. a. 2305 + 233
Kui seda tabelit jälgida, siis tuleb nii sellesse kui ka kõigisse keskmistesse näitajatesse suhtuda ikka koosmõjus. Iga üksik keskmine näitaja ei annagi alati vastust soovitud küsimusele.
Paljudel pensionäridel ulatub pension 3000 kroonini ja üle selle juba praegu. Siin pisut tähelepanu, et pensioniosa, mis ületab 3000 krooni, kuulub seadusekohaselt tulumaksustamisele. Kuid siin on võimalus kasutada tulumaksuvaba miinimumi, mis käesoleval aastal on 1700 krooni ning esitada avaldus elukohajärgsele pensioniametile. Seejärel pensionär, kelle pension on kuni 4700 krooni kuus (3000 + 1700) ega ole muid sissetulekuid, tulumaksu maksma ei pea. Pensionär, kes aga töötab, peab valima, kas ta soovib lubatud 1700-kroonise mahaarvamise teha töötasult või pensionist ja esitama sellekohase avalduse tööandjale või pensioniametile.
Valitsus on algatanud tulumaksuseaduse muudatuse, mis peaks edaspidi vältima olukordi, kus posti teel saadetud mitme kuu pensionist arvutati tulumaks maha. Võib ju hoida oma raha ka pangas. Suuremates pankades on üle 60-aastastele pangakaart, maksete tegemine ja sularaha võtmine tasuta. Sotsiaalkindlustusamet võiks kanda teie igakuise pensioni panga kaudu teie arvele ja siis on juba teie otsustada, millal te selle sularahaautomaadist või pangakontorist välja võtate.
Loe ka ?Tekkinud küsimustele on vaja vastust?, Vooremaa, 26.03.05
MAI TREIAL
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Rahvaliit
