Jõgevamaa juurtega ajakirjanik Indrek Schwede on silmanähtavalt närviline, sest hinge valdab lapselik ärevus. 57-aastane mees ootab möödunud laupäeval Otto Erimaa mälestusvõistlustel oma korda, et kettaheites tulemus kirja saada.
Soojendusel kergelt vigastada saanud Schwede ei heitu, sest kohusetunne väärika ettevõtmise ees on suur: juba 52. korda tema lapsepõlveradadel toimuvatel mälestusvõistlustel tegi ta debüüdi 1975. aastal. Avakatse on rabe ja lõpeb nulliga, aga tulemus 18 meetrit ja 78 sentimeetrit teeb Schwedele au. Märk on maas, järjepidevus tagatud.
„Traditsioonid,“ põhjendas Schwede, mis sunnib teda Paduvere staadionile ikka ja jälle tulema. „Tore on tulla võistlusele, mida on juba 52 aastat tehtud. Peamine põhjus on see, et [võistluste peakorraldaja] Tiit [Lääne] on mu sugulane. Tiit oli vaadanud, et juulikuu viimane nädal on Eestis kõige sademete vaesem ja siin ongi alati väga hea ilm.”
Neli põlvkonda osalejaid
Schwede ema on pärit Päde külast ja tema onu elas Paduvere staadioni kõrval, Laiusele on maetud Schwede vanavanemad. Jõgevamaa pole pealinna mehe jaoks võõras. Erimaa mälestusvõistlustel on ta muuhulgas võitnud 3000 meetri jooksu ja kolmikhüppe – viimane juhtus 1980. aastal, mil samal alal jõudis olümpiakullani Jaak Uudmäe.
„Ere mälestus on 1975. aasta võistlustest, mis toimusid Tiidu improviseeritud kodustaadionil, praegu on see metsa kasvanud,“ selgitas Schwede. „Tollel staadionil oli hoovõturada kaugus- ja kolmikhüppe jaoks, looduslik ring kuulitõuke ja kettaheite jaoks. Maasse oli löödud vai, mille otsas oli silt Otto Erimaa staadion. Tiit oli meisterdanud tabloo, kuhu löödud sai numbreid riputada ja mille peale kirjutatud Omega – toona ajavõtuteenust pakkuva firma nimi. Südame ja huumoriga tehtud!“
Aastakümneid spordiajakirjanduses tegutsenud ning ajakirju Jalka ja Sporditäht vedanud Schwede meenutas, et ka 1975. aasta võistlusest koostas ta raamatu. „Kirjutasin ühest paksust kaustikust olümpiaraamatu eeskujul,“ ütles ta.
Tiit Lääne korraldab oma onu, kunagise kettaheitja Otto Erimaa mälestusvõistlusi igal aastal. Osalejad on valdavalt omakandi inimesed, spordiveteranid ja viimastel aastatel ka Piret Kolli Jõgeva kergejõustikuklubi Harta noored. Oluline on perekondlik traditsioon – Läänede seas on kaasa teinud lausa neli (!) põlvkonda, 60 ja 100 meetri jooksu Erimaa võistluste rekordiomanik Peep Päll oli viimati kohal poeg Ricoga. Kokku tuli tänavu starti 41 võistlejat.
Kettaheite valitseja tõugati troonilt
Võistluse peaalal, kettaheites, vahetas Andres Kangur tulemusega 32.78 mulluse pronksi kulla vastu, jättes kolmandaks eelmise korra võitja ja 1979. aastal seni püsiva võistluse rekordi 45.54 püstitanud Tiit Lääne. Seejuures ületas Kangur oma mulluse resultaadi nelja meetriga. Naiste seas saavutas esikoha Sandra Lääne-Velt tulemusega 28.98.
Meeste kuulitõukes, kus osales ka praegu Tallinna Ülikooli, kuid septembrist Tallinna Tehnikaülikooli rektorina tööle asuv Tiit Land, võitis esikoha Andres Kangur tulemusega 10.92. Naiste arvestuses oli parim Christina Siim, kelle tõuge kandus 10 meetri ja ühe sentimeetri kaugusele.
Odaviskes kaitses meeste seas tulemusega 48.14 mullust esikohta Hillar Vaino, naistest oli parim eelmisel aastal napilt teiseks jäänud Marii Maria Alund tulemusega 26.66. Kaugushüppes oli meestest parim Sander Õunapuu (4.53) ja naistest Liisbeth Kallis (5.34), keda saatis tulemusega 10.88 edu ka kolmikhüppes.
60 meetri sprindis võitsid esikoha samuti Õunapuu ja Kallis, kelle ajad olid vastavalt 7,8 ja 8,3 sekundit. Sama juhtus ka 800 meetrit jooksus, kus Õunapuu aeg oli 2.32,3 ja Kallise oma 2.39,6. 3000 meetri jooksus oli meeste seas esimene Marek Võsu (9.36,5) ja naistest Kaily Moones (13.48,6).
52. Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus korraldas MTÜ Paduvere Talumuuseumi Selts 25. juulil Paduvere staadionil.
MIHKEL UIBOLEHT
