Üks laureaaditiitel Tabiverre

 

Möödunud nädalavahetusel Väike-Maarjas toimunud XIII üle-eestilisel külateatrite festivalil pälvis ühe kolmest laureaaditiitlist Tabivere harrastusteater. Tunnustuse tõi neile ukraina autori Neda Neždana tragikomöödia “See, kes avab ukse”. Tüki lavastas Esta Sokk, selle kaht osalist kehastasid Helgi Herman ja Katrin Sokk.

 

 

Esta Soku debüütlavastus “See, kes avab ukse” esietendus aprilli lõpus Tabivere rahvamajas. Vaimuka dialoogi ja ootamatute süžeepööretega lavaloo (ka eesti keelde tõlkis selle Esta Sokk) tegevus toimub surnukambris, mille üks kadunukeseks peetud klient” ootamatult ärkab ja valves oleva sanitari poolsurnuks ehmatab. Tagatipuks selgub, et surnukambri uksed on mingil põhjusel sulgunud ja telefon tummaks jäänud, nii et kaks veidral viisil kokku saanud naist peavad teineteise seltsis päris pika aja veetma ning püüdma ühiselt selgust saada, kes ja miks nendega sellist karmi mängu mängib.

Esimene tunnustus tuli Tabivere harrastusteatri tänavusele lavastusele juba mai algul, kui see tunnistati Jõgeva- ja Tartumaa ühisel teatrifestivalil Mõhu 2013 Jõgevamaa parimaks lavastuseks. Väike-Maarjas tuli Katrin Sokul ja Helgi Hermanil nende endi arvates kõik veel paremini välja.

Meie tükk on nagu hea vein, mis seistes paremaks läheb. Ajapikku tuleb sellele kui iseenesest nüansse ja värvikaid detaile juurde,” ütles Katrin Sokk.

Tükk on naistel juba päris hästi sisse mängitud,” lisas Esta Sokk. Väike-Maarjas oli selle üheksas etendus. Tulenevalt suvisest ajast on mõned korrad tulnud mängida ka üsna tühjale saalile — ükskord oli kohal ainult neli inimest! —, ent seegi on andnud näitlejatele hea kogemuse.”

<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal”>Teatrikriitik Margus Mikomägi, kes külateatrite festivalil hindajate hulka kuulus (peale tema olid žüriis Eesti Harrastusteatrite Liidu esindaja Maret Oomer ja Rakvere teatri näitleja Tiina Mälberg), polnud Tabivere tüki, lavastaja ja näitlejate suhtes kiitusega kitsi.

Lavastuse aluseks on jube hea näitemäng. Seda on küll riskantne lavale seada, aga antud juhul see risk õigustas end, sest laval olid väga head ja teineteisele toeks olevad näitlejad. Sellist tükki kolme prooviga lavale ei too, vaid see tahab süvenemist. Kolm Tabivere naist olidki suutnud asjasse piisavalt süveneda ning lisada tükile oma sisemise sära,” ütles Margus Mikomägi.

Suur amps”

Peale Tabivere harrastusteatri esindas Jõgevamaad tänavusel külateatrite festivalil ka Pajusi harrastusteater. Nemad mängisid absurdiklassik Eugene Ionesco näidendit Ninasarvik” Tarmo Kruusi töötluses ja lavastuses. Nagu Tiina Mälberg trupile antud tagasisides tõdes, oli Pajusi rahvas ampsanud natuke liiga suure tüki, mis suud lõhki ajama kippus.

Oleksite võinud teksti natuke julgemalt kärpida, sellega oleksite oma mõtte paremini välja toonud ja kiirendanud lõpplahenduseni jõudmist. Praegu läks süžee liiga harali ja tegevus kippus seisma jääma,” arvas Mälberg.

Pilapoest ostetud rohelised sarved, mille otsmikule kinnitamisega markeeriti tegelaste ninasarvikuks muutumist, hindas ta aga väga nutikaks lahenduseks. Positiivseks luges ta ka seda, et enamasti noortest koosnev trupp juba oma lavatee alguses nii nõudliku materjaliga kokku puutub. Sellelt pinnalt saab julgete sammudega edasi minna.

Teatrit tehes tulebki suuri ampse võtta,” lisas omalt poolt Margus Mikomägi. Samas olid nii tema kui ka Maret Oomer ühte meelt selles, et absurd sünnib pigem ülima korrastatuse kui kaose pinnalt ning seda korrastatust jäi Ninasarvikus” väheks.

Ning kui kivi korraldajate kapsaaeda visata, siis  kolmepäevase festivali viimase päeva viimase tükina ei suuda ma Ionesco absurditükki ka kõige parema tahtmise juures enam vastu võtta,” tunnistas Margus Mikomägi.

Peapreemia Saaremaale

Üldiselt said korraldajad aga oma ülesannetega suurepäraselt hakkama ning külateatrite festivali võis lugeda igati kordaläinuks. Kolme päevaga vaadati ära 18 lavastust, mida mängiti seltsimaja saalis, muuseumi hoovis ja kiriku juures. Parematele anti välja peapreemia, kolm laureaaditiitlit ja rida eripreemiaid. Peapreemia läks seekord Lümanda ja Taritu näiteringile Saaremaalt. Edu tõi neile August Kitzbergi igihaljas rahvatükk Kosjasõit” Tiiu Villsaare (kunagi Jõgeval elades ja siinset kultuuripõldu kündes kandis ta Rehtla perekonnanime) lavastuses.

Laureaaditiitli said peale Tabivere naiste veel Jõelähtme lavagrupp Maie Ramjala lavastusega Kaabu” (Ardi Liivese näidendi Kallimast kallim” ainetel) ja Ranna-Viru rahvateater Tiit Alte lavastusega Homo erectus ehk Naiste vahetus” (Juri Poljakovi samanimelise näidendi alusel). Tabivere vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt välja pandud Mari Möldre nimelise näitlejapreemia sai seekord Viive Niinemäe Abja kultuurimaja näiteringist.

Nägin siin, Väike-Maarjas palju eriilmelisi lavastusi ning head ja väga head teatrit,” ütles Tabivere harrastusnäitleja Rein Annuk, kes tegi seekord kaasa Pajusi trupis. Žürii tegi karmi, aga õiglast ja konstruktiivset kriitikat. Sellest, et külateatrite festival on tõsiseltvõetav teatrisündmus, andis tunnistust seegi, et mõned kutselised teatriinimesed ei pidanud paljuks kohale tulla ja festivalietendusi vaadata.”

Margus Mikomägi arvas, et külateatrite festivalilt võiksidki läbi astuda ka kutseliste teatrite inimesed, näiteks direktorid ja kirjandusala juhatajad.

Usun, et nad leiaksid siit endagi repertuaari huvitavaid tükke. Vene ja ukraina nn uue laine dramaturgia vääriks näiteks vägagi mängimist, ent senini on sellesse maailma julgemalt uksi avanud just harrastusteatrid,” ütles Margus Mikomägi ja tõi headeks näideteks Tabivere trupi mängitud Neda Neždana ja Ranna-Viru trupi mängitud Juri Poljakovi näidendid.

Vaadanud ära 18 etendust ja näinud laval umbes kahtsadat näitlejat, julgen ma rääkida mitte enam harrastusteatrist, vaid harrastusteatrikunstist,” ütles Margus Mikomägi.

 

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus