Aastaid on eesti maarahvas elanud teadmatuses, mida tulevik toob ja kas eelarves leitakse nende toetamiseks vahendeid või mitte. EÜPP seadus rajab eesti põllumajandusele toetuste vundamendi, mida rahastab ka käesoleva aasta riigieelarve. Nüüd sõltub juba iga maamehe enda aktiivsusest, mida ta selle vundamendi peale rajab.
Euroliitu püüdlejad kadestavad Eesti põllumehi
Vastu võetud seadus on täpselt nii hea kui tingimused, mida suudeti Eestile liitumisläbirääkimistega Euroopas kokku leppida. Selle üle, kas liitumistingimused on Eesti maarahvale soodsad või mitte, pole täna enam mõtet vaielda. See rong on eelmiste valitsustega juba läinud.
Pigem peame olema õnnelikud, et meie põllumehed on täna siiski paremas olukorras kui mõne teise liituva riigi ametivennad. Rääkimata alles Euroopa Liidu poole püüdlevatest maadest, kus tekitavad kadedust täna meile avanevad võimalused.
Hiljutisel ühiskohtumisel Soome ja Eesti parlamendi maaelukomisjonide vahel tõdesime, et meie põhjanaabritel on nii erakonnad, rahvaesindajad kui ka valitsus ühisele arusaamisele jõudnud: ainus allikas, kust Soome riik Euroopa Liidu eelarvest raha tagasi saab on läbi maaelu- ja põllumajandustoetuste.
Selle teadmise omaks võtmiseni oleme Eestis alles teel. Teame, et poole Euroopa Liidu eelarvest moodustavad maaelu- ja põllumajandustoetused ja see peaks sihi kätte näitama. Ka meie konkurentsivõime teiste Euroopa riikide seas hakkab paljuski sõltuma sellest, kui palju meile Euroopa Liidu eelarvest võrreldes sissemaksetega raha tagasi tuleb.
Eesti põllumeestel on esialgu võib-olla raske harjuda teadmisega, et maad ei harita Euroopas enam ammu ainult tootmiseks, vaid kohati ka lihtsalt ilu pärast. Kuna Euroopa suund on ületootmist piirata, siis sisuliselt peavad paljud maainimesed ümber orienteeruma põllumajandussaaduste tootmiselt maastikuarhitektuurile ehk siis lihtsalt oma maa korras hoidmisele. EÜPP rakendamise seadusega avanevad ühtsed hektaripõhised pindalatoetused suunavad meid vaikimisi juba sinnapoole.
EÜPP on pikkade aastate jooksul liikmesriikide poolt välja töötatud ja läbi vaieldud. Praegu on käimas juba selle sama põllumajanduspoliitika reform, mis osades liikmesriikides alles järgmisel aastal rakendub. Eestil ei ole kahjuks selles reformis olulist sõna kaasa öelda.
Tõhus ja mitmetasandiline kontroll
Meie liitume juba reformitud ühise põllumajanduspoliitikaga, mis on Eestile tänases olukorras isegi mõnevõrra kasulikum kui reformieelne, sest meie tootmistasemed on tosina vabaduseaastaga langenud kordades. See, et Riigikogu pea kogu kõnealuse seaduse jõu põllumajandusministeeriumile delegeerib, tähendab neile ka suure vastutuse usaldamist.
Rätsep ütleb: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Viljaga on vist vastupidi. Ükskord tuleb ta maha lõigata ja siis üheksa korda üle mõõta. See ei ole kellelegi näpuga näitamine, vaid vastutuse rõhutamine ka EÜPP rakendamise seaduse kontekstis.
Viimase nädala sündmused riigi viljatagavaraga näitavad ilmekalt, et ka täidesaatev võim ei pruugi suuta enam ohjata, kui kogused lähevad suureks ja kellegi omakasu hiilib ligi. Ei maksa ennast petta arvamusega, et riigiettevõtete nõukogude depolitiseerimine lahendab olukorra. Niikaua, kui meil jätkub Viioleid ja Sootse, jätkub ka süstemaatilist pettust ja kuritahtlikkust.
Ja kes siis oleksid need apoliitilised spetsialistid, kes riigi viljasalve nõukogusse sobiksid, kui endised ministridki ei ole suutnud korralagedust avastada? Kurikaelu jätkub alati ja neid jätkub ka Euroopa Liitu. Kuna EÜPP rakendamise seadus reguleerib ka põllumajandussaaduste kokkuostu, kus ladustamise riskid võivad olla veelgi suuremad kui tänased, siis peame igas mõttes valvsad olema.
EÜPP räägib meile seda, et kontroll peab olema tõhus ja mitmetasandiline koos piisavate tagatistega. See on ka põhjuseks, miks toetuste taotlemine Euroopa liidus nii bürokraatlikult ja vaevaliselt läheb. Euroopa Liit ei taha enda õlgadele võtta riski, et toetused sahistataks kuskil salaja salvedest välja.
Ühine põllumajanduspoliitika sai küll Riigikogu heakskiidu, aga kahjuks ei jõua kauaoodatud toetused põllumeesteni enne sügist. Seni tuleb ministri sõnul põllumeestel veel püksirihma pingutada ja loota, et juba tuleval aastal hakkab meie maaelu Euroopa suunas stabiliseeruma. Peapõhjuseks on siin Euroopa Liidu eelarveprotsessi tähtajad ja mahukas rakendusaktide pakett.
Milliseks kujunevad tegelikult reformitud EÜPP pikaajalised mõjud, ei oska täna ka liikmesriikides veel keegi öelda. Ka neid mõjusid tuleb nähtavasti üheksa korda üle mõõta. Palju sõltub siin arengutest Euroopa Liidu sees ja läbirääkimistest Maailma Kaubandusorganisatsioonis.
Jääme lootma, et need mõjud on meile positiivsed. Täna peame aga euroopa rongiga kaasa minema, sest meile pole suurt valikut jäänud, tagasiteed ammugi mitte. EÜPP seaduse vastuvõtmisega on nüüd avatud veel üks uks Euroopasse. See uks on põllumeestele.
Imre Sooäär, Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees
