Karja suuruselt on Eestis esimese kolme hulgas Väätsa Agro 2129, Estonia 1880 ja Aravete Agro 1809 lehmaga. “AS Perevara kasvatab arvukat karja seetõttu, et piimatootmisel on põllumajandusharudest Eestis kõige paremad tulevikuväljavaated. Ka meie kliima sobib piimakarja pidamiseks kõige paremini,” märkis aktsiaseltsi juhataja Alo Teder. “Piima müüme iga päev, seetõttu toob see äri ka pidevalt raha. Praegu turustame piima Jõgeva Tootjate Liidu kaudu Tallinna Piimatööstusele ja Laeva Meiereisse. Vahel makstakse piima eest ka hilinemisega, kuid tavaliselt on need probleemid ajutised ja lahenevad kiiresti.”
Alo Tederi sõnul võib põllumees tänase piimahinnaga enam-vähem rahul olla. “Arvestades aga kütuse, elektrienergia ja ka söötade, väetiste ning muude kaupade kallinemist, on tulevikus praeguse piimahinnaga raske ära elada,” tõdes põllumajandusettevõtja.
Perevara karjas on ülekaalus holsteini tõugu veised. Eesti punast tõugu on 12 protsenti kogu karjast. Aastas uuendatakse keskmiselt 20 protsenti lüpsikarjast. “Selle üle, millist karja on kasulikum kasvatada, pole mõtet eriti diskuteerida. Jõudluskontrolli andmed näitavad, et holsteini kari on parema potentsiaaliga,” märkis Alo Teder. “Oma piimatoodangut oleme suutnud iga aastaga tõsta kuni 500 kilogrammi lehma kohta,” märkis ta. AS Perevara on ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tegevliige.
Praegu paikneb AS Perevara lüpsikari kuues laudas: Mammul, Mõisamaal, Ellakveres, Jõgeva alevikus, Kuremaal ja Tabiveres Veski laudas, mille ettevõte ostis Jõgeva Viljahoidlalt. “Karja kasvatamine erinevates paikades nõuab rohkesti tööjõudu. Väiksema tööjõukuluga hakkama saada võimaldaks kindlasti vabapidamislaut, mille ehitamiseks oleme juba ka plaane pidanud. Pealegi nõuab praegu väga palju lisavahendeid vananenud farmide korrashoid,” rääkis Teder.
Praegu annab Perevara tööd 125 inimesele. “Nagu Eesti põllumajanduses tervikuna, annab ka meil tunda tööjõupuudus. Kui keegi tööst eemale jääb, on ikka asendajat väga raske leida,” tunnistas Alo Teder.
JAAN LUKAS
