Kui üldiselt kestab meil jõuluaeg 6. jaanuari ehk kolmekuningapäevani, siis Kuremaa ujulas said jõulud tänavu piltlikult öeldes läbi alles 16. jaanuaril: just sel päeval osteti ära ujula jõululoterii viimane pilet. Kolm kopsakamat loteriiauhinda anti võitjatele üle nädal tagasi.
“Idee pakkuda ujula kasutajatele loterii näol hasarti ja võiduvõimalusi ning meelitada ujulasse võib-olla ka uusi huvilisi käis ülemöödunud aastal välja kolleeg Kai Lippur,” ütles ujula juhataja Raivo Tralla. “Möödunud aastal tegime 350 loteriipiletit ja need müüdi üsna ruttu läbi. Seekord sai auhindu ja seega ka pileteid poole rohkem ehk täpsemalt 741: meie jõululoteriil võidavad nimelt kõik piletid.”
Selleks, et enam kui 700 auhinda kokku saada, käis ja helistas ujula juhataja läbi suure hulga ettevõtjad ning tõdes rõõmuga, et äraütlejaid praktiliselt polnud. Ühtekokku toetas ujula jõululoteriid ligemale sada firmat, omavalitsust ja eraisikut.
Loteriipileteid said osta ainult need, kes lunastasid ka ujulapääsme. Peale väikeste ja keskmise suurusega auhindade oli aga võimalik võita ka päris kopsakaid asju, nagu Samsungi 32-tollise diagonaaliga teler, Sharpi firma muusikakeskus ja vastavalt võitja soovile valmistatav välisuks OÜlt Rauduks.
“Kui suuremad võidud ruttu omaniku oleksid leidnud, oleks meil ülejäänud loteriipiletite mahamüümisega võib-olla raskusi tekkinud, aga õnneks jätkus põnevust üsna kauaks,” ütles Raivo Tralla.
Huvitav on märkida, et viimase, 741. pileti ostis jõgevlane Leho Soosaar, kel oli selleks ajaks üks peavõitudest – uksetellimus – juba taskus. Ju siis tundis peavõidu saanu väikest moraalset kohustust kaasa aidata kogu ettevõtmise õnnelikult lõpuni viimisele.
“Olin tegelikult juba mõnda aega mõelnud, et meie ridaelamuboksi välisuks vajaks väljavahetamist. Nüüd saab see töö loteriipileti hinna eest tehtud,” rõõmustas Leho Soosaar, kui OÜ Rauduks juhatajalt Andres Orumaalt tasuta ukse saamise õigust tõendava paberi kätte oli saanud. “Leppisime firma juhiga juba sellegi kokku, millal nende esindajad uksemõõtu võtma tulevad.”
Pidevad ujulakasutajad
Ujulasse ei läinud õnnelik võitja spetsiaalselt jõululoosi pärast, vaid ta käib seal pidevalt. Kui vähegi võimalust, siis koguni kaks korda nädalas.
“Saunas saaksin küll koduski käia, aga ujuda pole kodus võimalik. See on ikka väga hea, et meil ujula nii lähedalt võtta on,” ütles Leho Soosaar, kes teenib leiba põllumasinaid maale toova firma laos töötades.
Pidevad ujumas käijad on ka teleri võitnud Andreas Ploovits ja muusikakeskuse võitnud Alon Kabel, kes mõlemad samuti Jõgeval elavad. Andreas küll veel päris üksi ujulasse minna ei saa, sest ta on alles kaheksa-aastane ja õpib Jõgeva Ühisgümnaasiumi II a klassis, aga see-eest on vanemad ja vanaema üsna agarad teda ujuma viima. Mõnikord käib ta ujulas ka koos sõbraga.
Võidupiletit ostes oligi Andreas Kuremaal koos vanaemaga. Teleri üle oli Andreasel ja ta perel päris hea meel. Andrease ema Siret rõõmustas, et selle teleka, mis kodus juba olemas oli, saab nüüd maale viia. Andreasel endal soovitas aga üks teleri auhinnaks välja pannutest, põllumajandusettevõtja Tiit Maripuu, et ta pildikasti ette liiga kauaks istuma ei jääks, vaid vaataks eelkõige neid saateid, mis teadmisi juurde annavad. Küllap vaatab Andreas telekast isuga sportigi, ent ainult tugitoolispordiga ta kindlasti ei piirdu, sest käib hoolega tennisetreeningutel.
“Varsti saan ehk juba Tallinnagi võistlema,” ütles Andreas.
Muusikakeskuse võitnud Alon Kabel ostis ühtekokku seitse loteriipiletit ja suurim võit tuli neist kuuenda ehk eelviimasega.
“Mina käin ujumas paar-kolm korda nädalas,” ütles Alon Kabel. “Metsaveoauto juhina töötades on see lõõgastumiseks ja tervise korras hoidmiseks väga vajalik. Ning ega võidetud muusikakeskus ka mööda külgi maha ei jookse.”
Toetamine loomulik
Muusikakeskuse panid loosiauhinnaks välja ettevõtjad Marek Saksing ja Kalle Pannik.
“Kui Raivo Tralla helistas ja loterii korraldamisel abi palus, siis ma kaua ei mõelnud, sest oma valla häid ettevõtmisi olen ma varemgi toetanud,” ütles Marek Saksing. “Ujula on minu meelest väga vajalik koht ja sellepärast olen valmis ka edaspidi jõululoteriid toetama. Sellest võiks saadagi kena traditsioon.”
Tormas tegutseva OÜ Rauduks juhataja Andres Orumaa lisas, et kodukandi inimeste tervis ja tervislike eluviiside propageerimine on tema jaoks olulised asjad. Loteriid toetades tunnustas ta aga ka ujula juhataja panust loterii korraldamisse.
“Minu meelest tegi Raivo Tralla seoses sellega ära väga suure töö,” ütles Andres Orumaa.
Tiit Maripuugi pidas loterii toetamist täiesti loomulikuks:
“Kuidas ma siis ei toeta ujula vahvat ettevõtmist, kui ma ise pidevalt ujumas käin ja kui mu poeg on siin treenides tugevaks ja terveks nooreks meheks kasvanud!”
Peale Tiit Maripuu panid teleri ostmisele õla alla ettevõtjad Ain Viik, Aare Ehvert, Gunnar Koll, Alo Teder ja Erik Konno ning AS Jõgeva Ehitus. Kõik nad pidasid loterii toetamist igati vajalikuks.
“Ujula hea käekäik on mulle kui Jõgeva valla kodanikule ja vallavolikogu liikmele väga oluline,” ütles Ain Viik. “Selleks, et ujulas rohkem rahvast käiks, on ju ennegi üht-teist ära tehtud. Mitmest vallast tuuakse näiteks rahvast tasuta bussiga ujuma. Loodetavasti aitab ujula populaarsuse tõusule kaasa ka jõululoterii.”
“Lisaks bussiga ujulasse sõidu võimalusele pakutakse Jõgeva valla rahvale ju iga kuu viimasel reedel suisa tasuta ujumise võimalust ja neil õhtutel on ujula tõesti üsna täis,” ütles Gunnar Koll ja lisas naljatamisi, et tema puhul oli loterii toetamine vaat et kohustuslik, sest möödunudaastase loterii peavõit – vigursaagija käe all valminud öökull – tuli tema peresse. Ise ta selle omanikuks just ei saanud, küll aga oli loosiõnne tema väimehel.
Peaauhindade üleandmisel (väiksemad auhinnad olid pileti ostnuile kohe välja jagatud) tänas ujula juhataja Raivo Tralla kõiki, kes loteriid läbi viia aitasid.
“Auhindu tuli lõpuks kokku nii palju, et see üllatas mind ennastki. Kui küsida raha spordi toetuseks, siis avanevad rahakotirauad isegi raskemini, aga kui sul on plaanis inimestele lihtsalt rõõmu teha, siis tullakse ideega kergemini kaasa. Pole need eesti inimesed sugugi nii pujäänid ja kaika kodaraisse loopijad, nagu tihti arvatakse. Ning ega see majandussurutis kõiki valdkondi ka mõjuta.”
i
RIINA MÄGI
