Kui 42 võistlejat, sealhulgas kaks naist, kella 11 ajal pikimale distantsile lähetati, usuti veel, et nad suudavad 25-kilomeetrise ringi neli korda läbida. Ajapikku sai aga selgeks, et sada kilomeetrit on neis tingimustes liig mis liig ka tugevamatele: sulailm ja öösel sadanud vihm olid rajapinna pudedaks muutnud.
?Au korraldajatele, kes käigupealt mõistliku otsuse vastu võtsid,? sõnas pikimal distantsil võitjaks tulnud tallinlane Kert Keskpaik, kui võistluse väsimatu kommentaator Madis Kivilo talt fini?is muljeid küsis. Ning lisas, et korraldajaid raja kehvas kvaliteedis süüdistada ta küll ei kavatse, sest ega ebasoodsa ilma vastu ikka saa.
Veebruari algul tuli rulluisutamist endiselt oma põhialaks pidav Keskpaik Adaveres Eesti meistriks kiiruisutamises.
?Mida pikem distants, seda paremini ennast tunnen,? ütles Keskpaik juba toona. Kolm tundi, 43 minutit ja 32 sekundit kestnud Peipsil rühmamise eest sai ta vaevatasuks uhiuue Peugeot? pooleaastase kasutamisõiguse. Õigupoolest võiks ta ka nimevahetusele mõtlema hakata: no mis Keskpaik ta on, kui igal võistlusel muudki etteotsa jõuab?
Teine koht läks pikimal distantsil soomlasele Olli Sjöle ja kolmas eestlasele Indrek Aarnale. Üldse suutis 75-kilomeetrise distantsi läbida kümme võistlejat.
Adavere ruulib
25 km distants tõi õnne ka meie õuele. Esikoha napsas küll Tõnis Tammetalu Tartumaalt ajaga 1.09,41, teise tulemuse (1.10,04) sai aga kirja adaverelane Mart Markus, kes oli üksiti parim vanuseklassis M18. Kolmandana fini?isse jõudnud adaverelanna Sandra Alusalu kaotas talle pisut vähem kui kahe minutiga, olles vaieldamatult parim naisuisutaja ning parim ka vanuseklassis N20. Meeste arvestuses sai kolmanda koha põltsamaalane Viljo Emajõe, naiste arvestuses teise koha Sandra noorem õde Saskia, kes oli üksiti N14 vanuseklassi võitja. Mõlemad Adavere piigad näitasid uisukandu märkimisväärsele hulgale meesvõistlejatele.
?Rada oli hirmus küll, kukkusin oma kuus või kaheksa korda,? tunnistas Mart Markus. ?Pikima distantsi peale ei hakanud ma aga mõtlema juba selle pärast, et nädala pärast osalen Hollandis toimuval rahvusavahelisel noortevõistlusel Vicking Race.
Tulemustest siinkohal aga pikemalt ei räägiks: need leiab iga asjahuviline Jõgeva maavalitsuse kodulehelt. Räägiks hoopis sellest, missugune vahva rahvas uisumaratonil käis. No Pärnumaalt tuli näiteks vanaemaseisuses Riina Toodu koos poegade Hannese ja Marguse ning pojatütar Lauraga.
?Möödunudaastasest maratonist kuulsin liiga hilja: olen Soomes tööl ega jõudnud õigeks ajaks Eestisse. Kui raadio- ja teleajakirjaniku Margus Saare maratonimuljeid kuulsin, ohkasin ainult: ?Ja mind ei olnud seal!?. Tänavu palusin jumalat, et Peipsile jää peale tuleks. Ja näe, tuligi!?
13 km sokkis
Seitsmekilomeetrise distantsi uisutasid koos teistega läbi ka presidendiproua Evelin Ilves ja Jõgeva maavanem Aivar Kokk.
?Rada oli tõesti raske,? ütles Evelin Ilves. ?Õnneks olen ma kodusel paari-kolmesajameetrisel uisurajal ja Halliste järvel natuke harjutada saanud, nii et pidasin vastu.?
Tallinlane Meelis Koskaru läks 25 km rajale venna sõbralt laenatud uiskudes, mis kaks numbrit suuremad kui vaja ning mis poolel maal koledasti hõõruma hakkasid. Selle asemel, et punaristlaste mootorsaani taha kelgule ronida, võttis mees aga uisud jalast ning läbis Mustveeni jäänud 13 kilomeetrit sokkis.
?Ma pole allaandja tüüp,? sõnas mees fini?is.
Seekord osales maratonil ka mitu hollandlasest ?luurajat?, kelle ülesandeks oli kindlaks teha, kas tuleva-aastasele maratonile tasub juba suurema seltskonnaga tulla.
?Meil Hollandis pole juba seitse aastat looduslikku jääd olnud ja kaua sa ikka sisehallis paari-kolmesajameetrisel ringil tiirutad,? selgitas Henk Willemsen hollandlaste huvi tagamaid.
Pärast maratoni lõppu istusidki hollandlaste ja maratoni korraldustoimkonna esindajad ühise laua taga ja kirjutasid alla edasist koostööd puudutava lepingu. Annaks taevas ainult tulevaks aastaks paremat jääd!
RIINA MÄGI
