|
Eesti iseseisvuse taastamise 19. aastapäeva tähistati möödunud reedel uudse sündmusega — Ühtelaulmisega. Eestimaa eri paikades laulsid inimesed laulupidudelt armsaks saanud laule, jälgides samal ajal telepildi vahendusel dirigente, kes lõid takti Põltsamaa Sõpruse pargis. |
Peale Ühtelaulmisel ette kantud kaheksat laulu juhatanud dirigentide Ants Sootsi, Ants Üleoja, Alo Ritsingu, Triin Kochi, Elo Üleoja, Raul Talmari, Jüri Rendi ja Hirvo Surva kogunesid reede õhtul Sõpruse parki Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Revalia Kammermeeskoor ja segakoor HUIK!, Põltsamaa ja Põltsamaa ümbruse koorid ja tantsurühmad (viimaseid oli Jõgevaltki) ning lihtsalt lauluhuvilised inimesed. Kohal olid ka president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel, ning 20. augusti klubi liikmed ehk need rahvasaadikud, kes hääletasid 1991. aasta 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamise poolt, samuti Läti ja Leedu sarnaste klubide esindused.
Enne Kanal2 otseülekande algust valitses pargis päris suur ärevus: ehkki tehnika oli korduvalt üle testitud, rippus õhus ju ikkagi väike võimalus, et mingi ettenägematu asjaolu peo nurjab. Sellist halba asja siiski ei juhtunud ning telepilt jõudis kenasti Eestimaa eri nurkadesse ning pilt 80 eri paigas asunud ametlikult lauluplatsilt netikaamerate vahendusel Tallinna, kus need kuvati Vabaduse väljakule üles pandud suurele ekraanile. Et ühendused tõesti toimisid, seda nägid ka Sõpruse parki kogunenud, kui telepilt vahepeal Sõpruse pargist Vabaduse väljakule põikas: telepilti sai jälgida parki paigaldatud suurelt ekraanilt.
Ühtelaulmine lõppes suure kaerajaani tantsimisega, millele eelnes Põltsamaa tantsujuhi Ivo Targama kaerajaani „lühikursus“: seegi jõudis telepildi vahendusel kõigi Ühtelaulmisel osalenuteni.
„Ma siiamaani ei usu, et see tehtud sai!“ ütles üks Ühtelaulmise algatajaid Artur Talvik mõni hetk pärast seda, kui teleülekanne lõppes ja kaamerad välja lülitati.
„Eks sa siis homme lehest loed ja jääd uskuma,“ ütles hea suuvärgi poolest tuntud dirigent Jüri Rent seepeale.
Pidu ei lõppenud muidugi telesaate lõpuga ei Põltsamaal, Tallinnas ega paljudes muudeski paikades: kui rahvas juba kokku tulnud oli, siis lauldi omaalgatuslikult edasi, asuti pidama simmanit või tehti muud huvitavat.
Läks südamesse
„Väga tore oli oma kodulinnas nii suurt hulka lauljaid võõrustada ja ise kodulinnas Ühtelaulmisest osa saada,“ ütles Põltsamaa naiskoori Roosi laulja Ann Roots. „Minu jaoks see tegelikult suurt vahet polnudki, kas Sõpruse park on tavaline või n-ö keskne lauluplats, kust tehakse ka lõviosa teleülekandest. Olulisem oli see, et sai kodus laulda ja ei pidanud kaugele sõitma.“
„Mul on hea meel, et Ühtelaulmine kujunes tõeliseks ühtelaulmiseks ning et me saime osa millestki, millest keegi senini veel osa pole saanud: meil, eestlastel õnnestus milleski jälle esimesed olla,“ ütles 20. augusti klubi president Ants Veetõusme. Tunnustust jagasid peole ja peokorraldajatele ka Läti ja Leedu külalised.
„Digilaulupeo korraldamine on suurepärane idee ja pidu ise läks tõesti hinge,“ ütles Läti 20. mai klubi liige Velta Čebotarenoka.
Ehkki algul räägiti sajast ametlikust lauluplatsist, jõudis pilt lõpuks netikaamerate vahendusel Tallinna siiski umbes 80 paigast.
„Registreeritud platse oli tõesti ligemale sada, ent osa neist langes eri põhjustel siiski mängust välja: kus läks ära elekter, kus tekkisid muud tehnilised probleemid,“ ütles Artur Talvik eilses telefoniusutluses (Ühtelaulmise lõppedes polnud temaga nimelt võimalik rääkida, sest tal helises vahetpidamata telefon!). „See-eest kujunes üpris märkimisväärseks välismaal kaasa laulnute hulk. Lauldi näiteks Shanghais toimuva maailmanäituse
Lauldi Talviku sõnul muidugi palju enamas kui 80 paigas. Paljudes kohtades üles võetud salvestused saadetakse hiljem korraldajatele. Kõigist laulupaikadest saadud pildid monteeritakse kokku ja sünkroniseeritakse. Kokkuvõtvat saadet Ühtelaulmisest saab Kanal2s näha 1. septembril.
Tagasiside positiivne
„Tagasiside Ühtelaulmisele on olnud valdavalt positiivne,“ kinnitas Artur Talvik. „Nurisetud on ka, aga nurisejad on need, kes ise kultuuriprotsessis osalemise asemel tahaksid, et teised neid n-ö kultuurselt lõbustaksid, või siis need rikutud fantaasiaga inimesed, kes iga vähegi tähelepanuväärse teo taga mingi erakonna karvast kätt näevad. Kinnitan kõigile: Ühtelaulmine on kodanikualgatuse korras, st minu ja Arlet Palmiste ideest sündinud ettevõtmine ja ühelgi erakonnal ei ole sellega mingit pistmist.“
Selle idee, et Ühtelaulmise dirigendipult võiks paikneda Põltsamaa Sõpruse pargis, kuhu on püstitatud ka nn 20. augusti kivi, pakkus välja klubi liige ja Sõpruse pargi rajaja Ants Paju. Artur Talviku sõnul oli see igati õige koht ja õnneks ei seganud teleülekannet märkimisväärselt ka lähedal asuvalt Tallinna-Tartu maanteelt kostev liiklusmüra.
„Oleme väga tänulikud Ants Pajule ja Põltsamaa kultuurikeskuse direktrissile Irja Targamale, kes paljud korraldusküsimused ära lahendasid,“ ütles Artur Talvik. „Mõistagi oleme tänulikud ka Kanal2le, Elionile, Eesti Kultuurkapitalile ja paljudele teistele, kes Ühtelaulmise teokssaamisele ühel või teisel viisil kaasa aitasid.“
Talviku sõnul sai tänavune esimene Ühtelaulmine teoks pea olematu eelarvega. Kui sama asja uuesti teha püüda — ja see on kindlasti kavas —, tuleks ettevõtmisse kindlasti juba suuremaid ressursse panustada, aga mingit kallist ja pompöösset üritust sellest siiski teha ei taheta.
„IT-meestega käivad tegelikult juba mõttetalgud selles osas, kuidas Ühtelaulmise jaoks veelgi nutikamat tehnilist lahendust luua. Esimene digilaulupidu näitas aga, et kui midagi tõesti uut ja leidlikku välja mõtled, on poole maailma huvi garanteeritud,“ ütles Artur Talvik, kel möödunud reedel ainuüksi BBCle kaks korda intervjuud anda tuli.
i
RIINA MÄGI
