Põltsamaa piirkonna omavalitsuste esindajad käisid teisipäeval külas Türi suurvallas, et teada saada, millised olid sealsete omavalitsuste ühinemise positiivsed ja negatiivsed küljed.
Külalisi võõrustasid Türi vallavanem Aivo Prüssel ning vallavolikogu esimees Toomas Marrandi.
Toomas Marrandi sõnul sai suurvalla moodustamise avasammuks mittetulundusühingu asutamine, ehkki koostööd oli tehtud varemgi. Türi vallavolikogu juhi sõnul on suurem omavalitsus loonud normaalse valla juhtimisloogika selles mõttes, et iga valdkonna jaoks on olemas spetsialist, kes selle valdkonna tegevust juhib ja koordineerib. “Väikese valla puhul on vallavanemal tihti üheksa ametit, mistõttu ei tegele mitmete valdkondadega keegi põhjalikult,” rääkis Marrandi.
Ühinenud omavalitsuste eelarve mahuks kujunes mõistagi nelja eelarve liitmisel saadud summa. Kuid suurema rahamassi juures on omavalitsuse investeerimisvõime väikese omavalitsusega võrreldes tunduvalt suurem ning ka projektide omaosalusteks raha oluliselt rohkem. Endise Oisu valla juhi Toomas Marrandi sõnul sai Oisu vald küll igas mõttes hakkama, kuid arenguks eelarve enam võimalusi ei jätnud.
Vald kolledži sulgemise vastu
Türi Gümnaasiumis on õpilasi oluliselt vähemaks jäänud ja hoone, kus gümnaasium praegu asub, edaspidi koolimajana enam ilmselt kasutusele ei jää. Türil tegutseb ka kool mõõduka ja raske vaimupuudega lastele ja seal on praegu 23 õpilast. Ajaloolisele koolihoonele, kus need lapsed õpivad, valmis tänavu juurdeehitis internaadi tarvis ja tuleval aastal alustatakse vana hoone renoveerimisega.
Viimastel päevadel on ilmselt paljud kuulnud Tartu Ülikooli Türi Kolledžist ja ülikooli plaanist see keskkonnaharidust andev kool sulgeda. “See tähendab regionaalselt meie jaoks suurt kaotust,“ lausus Toomas Marrandi. “See on kaotus mitte ainult Türi vallale, vaid kogu Järvamaale.”
Türil kutsuti selle probleemi arutamiseks kokku erakorraline vallavolikogu istung, et teha pöördumine nii valitsusele kui Tartu Ülikooli juhtkonnale, et õppeasutus Türile alles jäetaks.
Valla laenukoormus väike
Türi vallavanema Aivo Prüsseli sõnul on neil vaatamata masule läinud viimasel ajal majanduslikus mõttes päris hästi. Kevadel sai valmis kultuurimaja, 1. oktoobril avas uksed noortekeskus, mis asub endises kesklinna katlamaja hoones. Nüüdseks on valmis ka Laupa mõisahoone, mille renoveerimiseks kulus kolm aastat. Kohe vallavalitsuse hoone kõrval avati kevadel kena lastepark. Vaimupuudega laste koolis avati tänavu õpilaskodu.
Eelnevatel aastatel on renoveeritud Türi reoveepuhasti. Praegu käib Türi linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ning uute trasside ehitus, mis läheb Türi vallale maksma üle 100 miljoni krooni. 2008. aastal oli eelarve maht 208 miljonit krooni, eelmisel aastal 175 miljonit krooni. “Ilmselt jääb eelarve maht ka tänavu eelmise aasta tasemele,” arvas Aivo Prüssel. Vallavanema kinnitusel on Türi valla laenukoormus praegu väike ja laenu oleks võimalik juurdegi võtta.
Kabala piirkond tekitab probleeme
Rääkides ühinemisega kaasnenud probleemidest, nimetas Türi vallavolikogu juht esmalt ühe ühinemisprotsessi kaasatud piirkonna vastuseisu. Seda oli tunda endisest Kabala vallast, mis on seotud kunagise Pilistvere kihelkonnaga. “Sealtpoolt oli tunda ka Viljandimaa juhtkonna pressingut, sest Viljandi maakonna juhtide hinnangul pidanuks Kabala vald hoopis Viljandimaaga liituma. Viljandimaal loodeti, et Kabala vald liitub Võhma linnaga. Paraku olid sel ajal Võhmas suured probleemid, mis tulenesid tollase Võhma ainsa suurettevõtte lihakombinaadi pankrotistumisest. Nii otsustasid Kabala vallavolikogu liikmed ja ka valla elanikud liituda hoopis Türi vallaga. “Teatud vastuseisu Türi valla suhtes on Kabala piirkonnas veel praegugi tunda,” ütles Toomas Marrandi.
Probleemid ja konkurents tekkisid ka liituvate valdade ametnike hulgas. “Kui on teada, et ühisvallas saab ametis olla ainult üks vallasekretär, siis tekitab see vallasekretäride seas loomulikult pingeid,” nentis Marrandi.
Ühinemisseaduses mitmeid puudujääke
Türi vallasekretäri Lii Laanemetsa sõnul on ühinemisprotsessi reguleerivad seadused nigelad. Tema hinnangul on küll kõrgemalt poolt mõistetud, et ühinemist reguleeriva seadusandlusega on probleeme, kuid lahendust sellele pole tänaseni. Seetõttu tuleks ühinevatel omavalitsustel välja selgitada, kas neil on kasulikum ühineda või liituda. Esimesel juhul tekib ühinemisprotsessi käigus uus juriidiline isik, teisel juhul liitub üks omavalitsus teisega.
“Kuidas toimida hetkel, mil tegevust on alustanud üks ühine vallavolikogu, aga samaaegselt on veel ametis üks linnapea ja kolm vallavanemat?” tõi Laanemets näite. Selliseid küsimusi tekkis teisigi. “Mina pole pädev hindama, millises ühinenud omavalitsuses on juriidiliselt õigesti või millises valesti toimitud. Seni, kuni pole vastavaid kohtulahendeid, pole selles osas täit selgust kusagilt võtta,” rääkis Türi vallasekretär ühinemisega kaasnenud õiguslikest probleemidest.
Türi vallajuhtidega kohtumise järel vaatasid Põltsamaa piirkonna omavalitsuste esindajad oma silmaga üle ka Türi kauni ja kaasaegse sisustusega kultuurimaja ning äsja valminud muusikakoolihoone. Tagasiteel koju külastati ka kaunilt renoveeritud Laupa mõisat. Võib-olla oli just nende objektide oma silmaga üle vaatamine Põltsamaa kandi ametnikele heaks eeskujuks sellest, millised arenguvõimalused loob ühinenud vald võrreldes väikeste omavalitsustega.
Katsetest tegeliku ühinemiseni
*Esimene ühinemiskatse tehti 1992. aastal
*Türi linn tegi ühinemisettepaneku Türi vallale
*Selle ettepaneku lükkas vald tagasi
*Aastal 2001 tegi Oisu vald ettepaneku Türi piirkonna omavalitsuste ühinemiseks
*2004. aastal tegi Türi linn ühinemisettepaneku Lõuna-Järvamaa omavalitsustele
*Siis suudeti ühinemist ette valmistav protsess käima lükata
*Türi suurvald sai eluõiguse 2005. aasta 23. oktoobril
*Türi vallavolikogusse kuulub 23 liiget ja sama suur oli vallavolikogu liikmete arv ka eelmisel valitsemisperioodil
*Vallavalitsuse moodustavad neli inimest, kelle hulka kuuluvad vallavanem, kaks abivallavanemat ning üks osakonnajuhataja
*Vallavalitsusel on viis osakonda
*Hallatavaid asutusi on Türi vallas 21
*Ühisomavalitsuste valimistel 2005. aastal moodustati vallas kolm valimisringkonda
*Üheks ringkonnaks oli Türi linn, üheks Türi vald ja ühe valimisringkonna moodustasid Oisu ning Kabala vald
*Ühinenud valla pindalaks kujunes 598,8 ruutkilomeetrit
*Türi vallas elab praegu umbes 11 000 inimest
*Sünde on ühinemisjärgselt registreeritud erinevatel aastatel 90-105
*Praegu on Türi vallas üle 600 töötu
i
TOOMAS REINPÕLD
