Miks pank sellise sammu ette võttis, sest head kinnisvara peetakse ju perspektiivikaks investeeringuks? Põhjus on selles, et vastavalt panga strateegiale ei oma SEB kinnisvara üheski riigis, kus ta tegutseb. Rendipindadel töötamine võimaldab pangal olla paindlikum ning liikuda koos klientidega. See on sarnane loogikaga, et üürikorteri omanikul on kergem ühest linnaosast teise kolida, kui näiteks töökoht muutub.
Viimase viieteistkümne aastaga on paljudes linnades tõmbekeskused muutunud. Keskväljakute kõrval soovib klient üha enam panka külastada näiteks kaubanduskeskustes. Üüripindade kasutamine muudab ka panga liikuvamaks. Saame kiiresti asuda just sinna, kus meie kliendid meid vajavad.
SEBil oli Baltimaades kokku 63 hoonet. Paljusid hooneid kasutasime vaid osaliselt ning 16 hoonet olid peaasjalikult teistele ettevõtetele välja renditud. Pank ei ole aga kinnisvaraarendaja. Seega sündis juba mitmeid aastaid tagasi otsus kogu kinnisvara müüa ning võtta pikaajalisele rendile vaid need ruumid ja hooned, mida pank oma tegevuseks reaalselt kasutab.
Pank müüs kinnisvarad tervikvarana koos tagasirentimise lepingutega. Seadusest tulenevalt tuli ostjal määrata iga üksiku objekti hind. Omavalitsustel või kaasomanikul oli seega seadusest tulenev õigus kasutada eelisostuõigust, kui seda peeti otstarbekaks. Võru, Rakvere ja Rapla hooned ostabki kohalik omavalitsus, Haapsalu hoone ostis kaasomanik. Koos omandiga lähevad üle ka pikaajalised rendilepingud, järelikult rentnike jaoks olukord ei muutu.
Seega oli hoonete müügi põhjuseks soov keskenduda oma põhitegevusele ehk pangandusele. Kinnisvara haldamise usaldame aga selle ala professionaalidele. Nii toimides saame pakkuda parimat teenust oma klientidele ning vastata parimal moel nende muutunud vajadustele.
LEHO LUGNA,
SEB Eesti Ühispanga administratsioonidivisjoni direktor
