Põltsamaa emadeklubi majas arutleti, kas linnas võiks veel midagi uut ette võtta ja kas klubi maja võiks olla teatud liiki ürituste korraldamise ja koordineerimise keskuseks.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse mittetulundusühenduste konsultant Kersti Kurvits rääkis Põltsamaa rahvale sellest, et ka Jõgevale plaanitakse luua kogukonnamaja, seda küll loomemaja nime all. Kui aga kogukonnamaja idee välja on pakutud, siis tuleb konsultandi sõnul mõelda läbi, kas ja milleks on sellist maja üldse vaja, kas seda on vaja kohe ja praegu, missugune oleks kogukonnamaja funktsioon, mida Põltsamaal veel olemas ei ole ning kas seal on sellise tegevuse või teenuste järele vajadus.
Kui arutledes jõutakse seisukohale, et kogukonnamaja on tarvis, tuleks mõelda sellelegi, kes võtab sellega tegelemise enda peale. Põltsamaal tõstatus küsimus, kas emadeklubi ja kogukonnamaja võiksid asuda ühe katuse all, kas need oleksid iseseisvad organisatsioonid või moodustaksid koos ühise organisatsiooni.
Vaja töövälist tegevust
Põltsamaa emadeklubi praegune eestvedaja, põhiametilt Põltsamaa ühisgümnaasiumi projektijuht Annika Kallasmaa rääkis, et emadeklubi tegutseb linnas alates 1995. aastast ning seda maja Kuperjanovi tänaval, kus preagu asutakse, remonditi kohaliku omaalgatuse programmi toel viimati 2007. aastal. Nüüd on aeg otsustada, kas seda maja on ka edaspidi ühistegevuse keskusena vaja või mitte.
Emadeklubi algne eesmärk oli aidata majandusraskustesse sattunud perede lapsi ning klubi liikmed tegelesid seetõttu perede abistamisega eelkõige heategevuse korras. Annika Kallasmaa ja veel mõned nooremad inimesed tegutsevad emadeklubis alates 2010. aastast ning on püüdnud selle aja jooksul klubi tegevust elavdada. Olulisemad on lastekaitsepäeva ja emadepäeva kontserdi ja jõulu ajal toimuva käsitöölaada korraldamine ning laste liiklusohutuse alane abistamine esimesel koolipäeval. Tänavu korraldas emadeklubi lastele suvekooli.
Annika Kallasmaa sõnul kutsuti seekord rahvast mõtteid vahetama teemal, mida huvitavat Põltsamaal veel teha tasuks.
Tema sooviks on, et iga aktiivne kogukonna liige teeks oma kätega midagi kogukonnamaja heaks, mis aitaks luua tõelise kogukonnatunde. Kogukonnakeskuse idee toetajad tõdesid, et Põltsamaal on olemas küll tööväliseid tegevusi isetegevuslastele ja käsitööhuvilistele, samuti päevakeskus, mis on keskendunud peamiselt eakatele. Ent tööealistel, kes isetegevusringides ei osale, pole kusagil oma vaba aega veeta. Just seda täitmata nišši kogukonnakeskus täita püüabki.
Kaasata ka isad ja pojad
Annika Kallasmaa sõnul ei taha nad, et seda maja jätkuvalt vaid emadeklubi nimega seostatakse, sest see peletaks sealt mehed ja poisid eemale, kuid ka neid tuleks kaasata. Annika Kallasmaa avaldas arvamust, et tegevus ei pea alati olema füüsiline, vaid vahel tasuks tegeleda ka vaimsete huvialadega. Ta pakkus välja võimaluse õppida vestlusõhtutel võõrkeeli, valmistada samal ajal näiteks mõnda toitu, suheldes samal ajal saksa või inglise keeles.
Sellised kokkusaamised looksid reaalse võimaluse teoreetilisi oskusi praktiliselt kasutada. Kogukonnakeskusest võiksid alguse saada ka loodusmatkad. Annika Kallasmaa sõnul võiks kogukonnakeskus, kus midagi koos tehakse, olla erinevate põlvkondade ühendajaks. Omavahel kogukonnakeskuse vajalikkuse üle arutledes pakuti selleks välja mitmeid ideid. Ühe võimalusena võiks seal toimida taaskasutusturg, õhtune lastehoid, kogukonnakeskus võiks täita loodusmaja funktsiooni, pakkuda tegevusi meestele ja poistele. Samuti peeti vajalikuks kaasata lisaks Põltsamaa linna rahvale ka rahvast kaugemalt, kogu piirkonnast.
TOOMAS REINPÕLD
