Peaaegu kõik eluprotsessid on tänapäeval ühel või teisel moel seotud rahvastiku vananemisega. Selle nähtusega tegeletakse tõsiselt alates pensionisüsteemist ja -fondidest kuni muutuvate vajadustega sotsisaalteenuste osutamiseni. Ühiskond on arvestamas, et elanikkond jääb üha väetimaks ning tööjõus inimeste arv tervikuna vähemusse. Nii peab iga järgmine põlv aina enam ülal pidama vähem hakkama saavaid kaaskodanikke.
Ühest vastust, miks kõik see toimub, ei ole. Demograafid selgitavad, et vananemise tendents puudutab kõiki keskmisest paremal järjel olevaid riike. Enamasti on probleem kõige teravam Euroopas ja just maapiirkondades. Rahvastik on jõudsalt vananemas ka maailma suurimas riigis Hiinas, kus ühelapsepoliitika on jätnud vanema põlve ülalpidamise noorte õlule.
Nagu teame, on nii mõnigi sotsiaalne nähtus Eesti suuremates linnades, eriti Tallinnas ja Tartus, otse vastupidine: kui linnas on lasteaiakohtadest puudus, siis maal lapsi palju pole või jääb neid üha vähemaks. Toodud näide on ilmekas, mõistmaks, kuidas parimas eas noored on liikunud linna, jättes maale väiksema sissetulekuga ja raskemini hakkama saavad vanemad elanikud.
Rahvastiku vananemine loob uusi töökohti ja teenuseid just sotsiaalsfääris. Hoole- ja n-ö vanadekodusid tuleb üha juurde, sellesse sektorisse investeeritakse ja seda ei tee pelgalt riik. Ka erasektor oskab luua toimivaid ärimudeleid.
Ühiskond looduse osana ei sallivat tühja kohta ja seetõttu on paljud suundumused ja arengud, eriti infotehnoloogia valdkonnas, aitamas meil probleeme ennetada. Aitab ka meditsiini jõuline areng, mis tõstab tervelt elatud elupäevade arvu. Elustiil muutub üha tervislikumaks, infotehnoloogiline tugi võimaldab töid teha vähese füüsilise vaevaga, sõltumata asukohast.
Oluline roll on puhta ja looduslähedase keskkonna väärtustamine, millega noorem põlvkond on hoogsalt kaasa läinud. Väärtustades keskkonda, väärtustatakse kultuuriliselt oma päritolu ja sidemeid maaga.
Meil on tervikuna lootust. Paljud tulevikuvisioonid, mida on negatiivses plaanis prognoositud ning mille põhjal otsuseid tehtud, on osutunud ennatlikuks. Olgu või näiteks Tallinna aastatetagune lasteaedade sulgemiskampaania. Nüüd on vaja tuua koolide ja lasteaedade juurde konteinervagunid, kus lapsi õpetada ja hoida.
Ka võivad kõike pöörata kliimamuutused ning kõrbestumise ja üleujutuste tõttu võib vallanduda suurem rahvastikuränne. Rändel on kindlalt positiivne mõju ühiskonna vananemise peatumisele.
Paljud numbrid on positiivselt pöördumas. Tuleb säilitada optimism ja loota, et ühiskond areneb mõistlikkuse suunas ning probleemidele leitakse lahendused. Usun, et oleme ka kultuuriliselt ja keeleliselt tugevad ning suudame uued tulijad hõlpsalt endi hulka lõimida. Vananemine tuleb pöörata enda kasuks, sest vana on väärikas ja elukogenud.
INDREK SARAPUU, ajakirjanik
