Jõgeva Kunstikooli juhataja ja Kunstikoolide Esinduskogu juhatuse esimehe Anne Nurmiku sõnul sai esinduskogu moodustamise mõte alguse kolm aastat tagasi, kui Jõgeval toimus esimene eelprofessionaalse kunsti festival: siis selgus nimelt, et kogu Eestis tegutsevatel kunstikoolidel on palju sarnaseid probleeme, mida saaks koolidevahelist koostööd tihendades lahendada.
“Et mitmeid asju on lihtsam korraldada mittetulundusühingu raames, kirjutasime juba esimese eelprofessionaalse kunsti festivali projekti sisse mittetulundusühingu asutamise. 2001. aasta lõpus saigi moodustatud MTÜ Kunstijüngrid, millega kutsusime liituma ka teiste kunstikoolide esindajaid. Kui koolide koostöö oli Kunstijüngrite pinnal käivitunud, tekkis paraku väike vastuolu: ühest küljest oli meil vaja MTÜd Kunstijüngrid just oma kooli kõrval eksisteerivana, teisest küljest oli vaja vähendada koolide koostööorgani Jõgeva-kesksust. Seepärast moodustasime 2002. aasta novembris uue MTÜ Kunstikoolide Esinduskogu, mis on samuti registreeritud Jõgeva linnas, ent milles nüüdseks on esindatud juba kaheksa Eesti kunstikooli rohkem kui kuuesaja õpilase ja õpetajaga,” ütles Anne Nurmik.
Kunstikoolide üldkogu käib koos kaks korda aastas, vahepealsel ajal koordineerib koostööd viieliikmeline juhatus, millesse peale Anne Nurmiku kuuluvad Katrin Tamm Jõgeva kunstikoolist, Maiu Linnamägi Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist, Heli Kompus Kiviõli Kunstide Koolist Ja Elle Soop Viimsi Kunstikoolist.
Anne Nurmiku sõnul on Eestis üldse 12 kunstikooli ning 18 ühendatud kunstide või kunsti- ja muusikakooli, kusjuures kõige tihedamini on selliste koolidega “asustatud” Ida-Virumaa. Senise koostöö tulemusena on välja töötatud ühtne kunstikooli lõputunnistuse vorm, plaanis on tellida ka ühtne õpilaspilet: sellise dokumendi omamine tagab kunstiõppuritele odavama või suisa tasuta sissepääsu paljudesse muuseumidesse ja näitusesaalidesse. Veel tahetakse Eesti Muusikakoolide Liidu eeskujul käivitada nn sisekoolituste süsteem. Vastavate firmade pakutavad koolitused pole alati kunstikoolidele sobiva suunitluse ega hinnaga: kui üldhariduskoolid võivad koolitusele kulutada kolm protsenti eelarverahadest, siis kunstikoolid suudavad selleks eraldada napilt protsendi-poolteist.
Probleemiks on kunstikoolidele ka õpetajate töö tunnustamine ja tasustamine: palk on neil keskmiselt paari tuhande krooni võrra väiksem kui üldhariduskoolides töötavatel kolleegidel, töömaht ja -tase aga nendega võrdväärne. Ent palgaküsimustele lahenduse otsimise kõrval kavatseb Kunstikoolide Esinduskogu käivitada ka meediaprogrammi. Kuna positiivsete uudistega on üleriigilise pressi huvi väga raske köita, kavatsetakse lihtsalt osta lehepinda ja eetriaega, et teada anda sellest heast ja ilusast, mis kunstikoolides toimub.
“Paljusid probleeme on meil lihtsalt otstarbekas ühiselt lahendada: nii saab igaüks süvitisi tegelda ühe probleemiga, aga lõpuks on hulk probleeme kõigi jaoks lahendatud,” ütles Anne Nurmik.
4kunstikool
Ühiseid lahendusi otsides
Ülemöödunud nädalavahetusel oli Jõgeva Kunstikoolis koos Kunstikoolide Esinduskogu. Kaheksat kooli esindava 14 kunstiõpetaja osavõtul arutati kunstikoolide jaoks olulisi probleeme.
Jõgeva Kunstikooli juhataja ja Kunstikoolide Esinduskogu juhatuse esimehe Anne Nurmiku sõnul sai esinduskogu moodustamise mõte alguse kolm aastat tagasi, kui Jõgeval toimus esimene eelprofessionaalse kunsti festival: siis selgus nimelt, et kogu Eestis tegutsevatel kunstikoolidel on palju sarnaseid probleeme, mida saaks koolidevahelist koostööd tihendades lahendada.
“Et mitmeid asju on lihtsam korraldada mittetulundusühingu raames, kirjutasime juba esimese eelprofessionaalse kunsti festivali projekti sisse mittetulundusühingu asutamise. 2001. aasta lõpus saigi moodustatud MTÜ Kunstijüngrid, millega kutsusime liituma ka teiste kunstikoolide esindajaid. Kui koolide koostöö oli Kunstijüngrite pinnal käivitunud, tekkis paraku väike vastuolu: ühest küljest oli meil vaja MTÜd Kunstijüngrid just oma kooli kõrval eksisteerivana, teisest küljest oli vaja vähendada koolide koostööorgani Jõgeva-kesksust. Seepärast moodustasime 2002. aasta novembris uue MTÜ Kunstikoolide Esinduskogu, mis on samuti registreeritud Jõgeva linnas, ent milles nüüdseks on esindatud juba kaheksa Eesti kunstikooli rohkem kui kuuesaja õpilase ja õpetajaga,” ütles Anne Nurmik.
Kunstikoolide üldkogu käib koos kaks korda aastas, vahepealsel ajal koordineerib koostööd viieliikmeline juhatus, millesse peale Anne Nurmiku kuuluvad Katrin Tamm Jõgeva kunstikoolist, Maiu Linnamägi Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist, Heli Kompus Kiviõli Kunstide Koolist Ja Elle Soop Viimsi Kunstikoolist.
Anne Nurmiku sõnul on Eestis üldse 12 kunstikooli ning 18 ühendatud kunstide või kunsti- ja muusikakooli, kusjuures kõige tihedamini on selliste koolidega “asustatud” Ida-Virumaa. Senise koostöö tulemusena on välja töötatud ühtne kunstikooli lõputunnistuse vorm, plaanis on tellida ka ühtne õpilaspilet: sellise dokumendi omamine tagab kunstiõppuritele odavama või suisa tasuta sissepääsu paljudesse muuseumidesse ja näitusesaalidesse. Veel tahetakse Eesti Muusikakoolide Liidu eeskujul käivitada nn sisekoolituste süsteem. Vastavate firmade pakutavad koolitused pole alati kunstikoolidele sobiva suunitluse ega hinnaga: kui üldhariduskoolid võivad koolitusele kulutada kolm protsenti eelarverahadest, siis kunstikoolid suudavad selleks eraldada napilt protsendi-poolteist.
Probleemiks on kunstikoolidele ka õpetajate töö tunnustamine ja tasustamine: palk on neil keskmiselt paari tuhande krooni võrra väiksem kui üldhariduskoolides töötavatel kolleegidel, töömaht ja -tase aga nendega võrdväärne. Ent palgaküsimustele lahenduse otsimise kõrval kavatseb Kunstikoolide Esinduskogu käivitada ka meediaprogrammi. Kuna positiivsete uudistega on üleriigilise pressi huvi väga raske köita, kavatsetakse lihtsalt osta lehepinda ja eetriaega, et teada anda sellest heast ja ilusast, mis kunstikoolides toimub.
“Paljusid probleeme on meil lihtsalt otstarbekas ühiselt lahendada: nii saab igaüks süvitisi tegelda ühe probleemiga, aga lõpuks on hulk probleeme kõigi jaoks lahendatud,” ütles Anne Nurmik.
RIINA MÄGI
