Just puhta keskkonna ja rekreatsioonivõimalustega seotud probleemid ongi olnud 2005. aastal alanud ja tänavu lõppeva projekti vaateväljas. Seekordsel seminaril keskenduti täpsemalt vee-elustikule ja veekogude hooldusele. Kõneldi näiteks kalavarudest ja kalanduse korraldamisest Eestis, kaasaegsest kala- ja vähikasvatusest, veekogude hoolduse projektidest Soomes ning Vooremaa maastikukaitseala järvede kallaste ja valgalade korrastamise vajadusest.
Viimasel teemal kõnelnud bioloog Nikolai Laanetu ütles, et Vooremaa järvede kallaste korrastamisel kerkivad põhiteemadena esile vaadete avamine järvedele, paadisadamate rajamine ning kinnisvaraarendus.
?Järveäärsetel aladel tuleb vältida maa liiga väikesteks kinnistuteks jagamist,? ütles Nikolai Laanetu. ?Tänapäeva inimene on harjunud majapidamises palju vett kasutama ja kui reovee käitlemiseks on kasutada ainult kinnistul olev imbkaev, siis jõuab reostus varem või hiljem järve. Nii et mida hajusam asustus, seda vähem on reostust.?
Nikolai Laanetu sõnul tuleb aga järvede kaitset alati vaadelda valgalapõhiselt: pole mõtet teha ponnistusi järve tervendamiseks, kui järve suubuvad jõed kogu aeg uusi toitaineid sisse kannavad. Seega on jõgede tervendamine eelduseks järvede tervendamisele.
?Soomlased on juba ammu sellise tõdemuseni jõudnud,? ütles Laanetu. “Ka paljus muus on nad meist ees: kui meie alles koostame veekaitsekavasid, siis neil need juba toimivad. Ja rahastatakse neil veekogude tervendamist suurusjärgu võrra suuremates summades kui meil.?
Toetavad tegevused
Juba 1997. aastal alanud 3 + 3 koostööprogrammis osalevad kolm Eesti ja kolm Soome maakonda: meilt Lääne- ja Ida-Virumaa ning Jõgevamaa, Soomest Päijät-Häme, Kymenlaakso ja Itä-Uusimaa. Tosina aasta jooksul on programmi raames läbi viidud mitu turismi-, haridus-, haldus- ja keskkonnaprojekti. Projektis ?Ühine keskkond? löövad Jõgevamaalt kaasa Põltsamaa ja Kasepää vald ning Jõgeva Ühisgümnaasium, Sadala Põhikool ja Tiheda Algkool. Projekti koordinaatori Ene Kalmuse sõnul on Põltsamaa ja Kasepää vallal käsil suuremahulisemad keskkonnaprojektid: esimesel Kamari paisjärve ja teisel veemajanduse korrastamine.
?Kui üldiselt rahastatakse neid projekte teistest allikatest, siis Interreg IIIA programmi 3 + 3 projektist finantseeritakse mitmesuguseid toetavaid tegevusi nagu kõnealustel pilootobjektidel talgute korraldamine, elanike teavitamiseks korraldatavad nõupäevad ning koolitused ja õppereisid naaberriigi kogemustega tutvumiseks,? ütles Ene Kalmus. ?Kui mõnikord arvatakse, et eestlaste suures koguses Soome vedamise asemel võiks seal käia mõned üksikud, kes siis nähtu siinsetele inimestele edasi jutustaksid, siis minu kogemused näitavad, et ega inimene asja enne usu ega omaks võta, kui ta seda ise näinud ja käega katsunud on.?
Kaks korda aastas toimuvatel teemaseminaridel käsitletakse Ene Kalmuse sõnul probleeme, mis aktuaalsed kõigi projektis osalejate jaoks.
?Eesti ja Soome omavalitsustel on väga palju sarnaseid keskkonnaprobleeme ja üheskoos nendele lahenduste otsimine seega mõttekas,? ütles Ene Kalmus. ?Lisaks loengute kuulamisele kuuluvad aga teemaseminaride juurde ka õppekäigud. Eile vaatasime näiteks üle korrastatava Kamari paisjärve, täna näeme vastvalminud Voore paisjärvi ja Härjanurme kalatalu, homme on plaanis minna Peipsi äärde, Lääne-Virumaale Veneverre, kuhu plaanis rajada paisjärv, ning Rakverre, kus korrastatud Soolikaoja ümbrus.?
Vähene usaldus
Koolid on Ene Kalmuse sõnul väga tänuväärsed projektipartnerid, sest õppemetoodika alal on alati võimalik midagi paremaks teha ja uusi ideid juurutada. Muu hulgas on projekti ?Ühine keskkond? raames rahastatud õpilasvahetust, täpsemalt õpetajast ja viiest õpilasest koosnevate gruppide külaskäike naaberriigi partnerkoolidesse.
?Projektis osalejatest on kahe ja poole aasta jooksul kujunenud väga üksmeelne ja tugeva küünarnukitundega meeskond,? ütles Ene Kalmus.
Kui teda miski häirib, siis Eesti riigiametnike vähene usaldus projektide läbiviijatesse: kui Soomes on ametnike suhtumine valdavalt abistav ja toetav, siis meil kiputakse lisaks Euroopa Liidu poolsetele esitama veel mitmesuguseid lisanõudmisi. Bürokraatlikku jahedust on kogenud ka kohapealsed entusiastid, kes pilootobjektidel mitmesuguseid üritusi on korraldanud. Aga ainuüksi tänavu mais toimub ühtekokku 25 sellist üritust!
Põltsamaa vallavalitsuse maa- ja keskkonnanõuniku Ain Valu sõnul on kõnealune vald saanud projektist ?Ühine keskkond? päris palju kasu.
?Kogu Kamari paisjärve tervendamise idee pärineb tegelikult sellest projektist, samuti teadmised, kust ja kuidas selleks raha taotleda,? ütles Ain Valu. ?Tänu projektile saime ühes Soome laboris ära tehtud ka Kamari paisjärve põhjamuda analüüsid. Sisaldanuks põhjamuda raskemetalle, poleks me tohtinud seda järvest välja vedadagi. Õnneks muda ohtlikuks ei osutunud ja me saime järve puhtaks teha.?
RIINA MÄGI
