Ühendasid meeldiva kasulikuga

Pedagooge on ikka nende pika suvepuhkuse pärast kadestatud. Tegelikult pole nende puhkus üldse nii pikk kui õpilaste suvevaheaeg ning sellestki ajast, mis nad puhata saavad, kulutavad nad osa enesetäiendamiseks. Tõsi, vahel õnnestub õpetajatel ühekorraga nii puhata kui ka end täiendada, nagu juhtus möödunud nädalal Peipsi ääres Piirioja puhkekeskuses toimunud õpetajate suveseminaril. 

 

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajate ja MTÜ Põltsamaa Tegemised korraldatud seminaril osales 122 õpetajat 18 koolist. Kahe päeva jooksul tegutseti töötubades, harrastati tõsisemat ja lõbusamat sporti, suheldi omavahel, nauditi veemõnusid ja lihtsalt lõõgastuti.

Seitse töötuba olid suveseminari projektijuhi Maive Lääne sõnul korraldatud nii, et see, mida neis pakuti, oleks kasutatav koolitundides või klassijuhataja töös. Tartu Ülikooli Pedagogicumi doktorandi Mario Mäesalu antud uurimusliku õppe näidistunnis saadi näiteks teada, kuidas uurida süsihappegaasi kontsentratsiooni mõju fotosünteesi intensiivsusele ja teha muid huvitavaid katseid. Henkeli firma konsultant Ahto Laur andis juhiseid, kuidas ehituspoodides müüdavate materjalide abil koolitunde huvitavamaks muuta. Erilist elevust tekitas katse, mille käigus üks umbes sajakilone härra SuperAttacki abil saapaid pidi lakke liimiti. Tõsi, tegelikult liimiti ta püstiasendis seisvana laua külge ning siis pöörati laud ümber.

Kui Võsa Pets oma saates väitis, et inimest pole SuperAttacki abil lakke liimida võimalik, siis meie nägime oma silmaga, kuidas seda teha saab,“ ütles kõnealuses töötoas osalenud Nõo Reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja Mikk Põdra.

Kunstiteemalisi töötube tegutses koguni kaks: ühes sai Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Liivi Rehema käe all figuuri joonistada, teises proovida sama kooli õpetaja Siiri Kõrva juhendamisel kätt maakunstis. Pärast sissejuhatavat ülevaadet maakunstist pidi iga töötoas osaleja välja mõtlema ühe maakunstitaiese idee ja selle kohapeal leiduvast materjalist ka teostama.

Kalad kunstiks

Kui algul kiputi kurtma, et ühtegi head ideed ei tule, siis lõpuks saadi maha päris nutikate taiestega,“ ütles Siiri Kõrv. Rangelt võttes ei kuulu need kõik küll maakunsti valdkonda, aga see pole tähtis.“

Õige mitut tegijat inspireerisid kaldale uhutud surnud kalad, üks autor oli näiteks kujundanud kala haua. Üks autor oli seevastu inspiratsiooni saanud laulukaart meenutavast juuri täis kasvanud kalda-astangust ning nii valmis meie kõigi jaoks nii olulise ehitise, Tallinna laululava 50. sünnipäevale pühendatud taies.

Maakunst on oluline teema,“ ütles Siiri Kõrv. Ühest küljest sellepärast, et kunst kolibki tänapäeval üha enam linnast ja näitusesaalidest välja loodusesse ning kunsti tegemine pole sugugi enam ainult diplomeeritud kunstnike pärusmaa, teisest küljest sellepärast, et maakunsti võib pidada säästva elulaadi väljenduseks: selle tegemiseks pole vaja poest mingeid kalleid materjale soetada. Maakunsti võib teha ka lastega: siis ütlevad nad tulevikus kaasaegse kunsti nähtustega kokku puutudes üha harvemini, et see ei meeldi neile, sest nad ei mõista seda.“

Seminari projektijuht Maive Lääne ise juhtis seikluskasvatuse töötuba, kus antud ülesanded nõudsid mitte niivõrd osavust, kuivõrd ladusat meeskonnatööd. Koostööle olid üles ehitatud ka nii mõnedki sportliku kallakuga võistlused ja mängud, mis viidi läbi Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tegevjuhi Uno Valdmetsa eestvedamisel. Eriti palju nalja sai täispuhutava lehma all, kelle nisadest“ pidi võistlejate paar ühe minuti jooksul võimalikult palju piima“ (tegelikult muidugi vett) välja pigistama. Esimesena proovisid lehmalüpsi Parksepa keskkooli biloogiaõpetaja Sirje Hütt ja kehalise kasvatuse õpetaja Liivi Kaiv.

Jätta või anda ära?

Siin võib nautida tõelist puhkust ja head seltskonda ning lisaks sellele saime me siinsetest töötubadest hulganisti häid ideid, kuidas koolitunde huvitavamaks muuta,“ ütles Sirje Hütt. Ülenurme Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Heiki Sarapuu lisas, et seminari korraldustoimkond väärib üksnes kiidusõnu ning et tänu seminari heale mainele on Ülenurme õpetajaid tulnud suveseminarile üha rohkem: tänavu oldi väljas kaheteistkümnekesi.

Maive Lääne sõnul oligi tänavune, järjekorras kolmas üle-eestiline õpetajate suveseminar kõige rahvarohkem. Kokkusaamise oluliseks plussiks on aga see, et kui tavapärastel koolitustel puutuvad õpetajad üldjuhul kokku vaid teiste sama eriala õpetajatega, siis suveseminaril tekib eri ainete õpetajate vahel, aga ka üldharidus- ja kutsekooli õpetajate vahel omamoodi sünergia.

Üleriigiliste õpetajate suveseminaride idee käisidki kaks aastat tagasi välja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad ning nende korraldada on seminarid kõigil kolmel suvel ka olnud. Möödunud aastal moodustasid nad seminaride läbiviimiseks koguni MTÜ Põltsamaa Tegemised. Raha on seminari korraldamiseks saadud Hasartmängumaksu Nõukogult, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidult ja Eesti Koolispordi Liidult, Valio Eesti AS on toetanud söödavaga, täpsemalt jogurtitega.

Senini me pole raatsinud seminaride korraldamist enda käest ära anda ning seda põhiliselt hirmust, et äkki sureb see noor traditsioon siis välja,“ ütles projektijuht Maive Lääne. „ärast tänavust seminari võtame siiski asja kaalumisele: kui tundub, et inimesed hakkavad sellest paigast tüdinema või hakkame meie korraldajatena end ammendama, siis peaks võib-olla ikkagi korraldusohjad mõne teise kooli inimestele usaldama.“

Seminaripaigast tüdimist polnud vähemasti esmapilgul siiski tunda, seda enam, et Peipsi mõnusid saadi täiel rinnal nautida alles esimest korda: kahe varasema suveseminari ajal rannailma paraku polnud. Ka korraldajatel säras silm endiselt, nii et enda ammendamisest on neil veel vara rääkida.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus