Me kõik teame vanarahva mõttetera, et tühi toob tüli majja… Nii võiks ühte lausesse kokku võtta ka Jõgeva linna eelarve 2012 saamisloo. Tegelikult peegeldab selle eelarve menetlemise protsess üht üldisemat protsessi Eesti poliitikas. Kolme aasta tagune keskvalitsuse kriisiotsus, millega kärbiti linnade ja valdade tulubaasi, ei ole ka käesoleva aasta riigieelarve kaudu toonud omavalitsuste tulumaksuosa taastamist isegi 2008. aasta tasemele. Lisaks on õhukese riigi ideoloogia — riigil ei jätkugi raha paljudele elutähtsatele valdkondadele — jõudnud linna tasandile ja siin me siis nüüd linnavolikogus “pureleme”. Olgu siinjuures öeldud: ei kisu linnavolikogu opositsioonisaadikud kiusu. Linnavolikogu Rahvaliidu fraktsiooni saadikutel on suur mure Jõgeva linna eelolevate aastate arengu ja käekäigu pärast.
Mis peitub linna rahakotis?
Konservatiivne hinnang linnale laekuvatele tuludele ei võimalda tõesti suurt tõusu. Detsembrikuu lõpuks ei olnud veel selge seegi, millises summas annab riik linnale mittesihtotstarbelist toetust, pelgalt rahandusministeeriumi prognoos. Täpse rahaeralduse otsuse teeb vabariigi valitsus alles veebruarikuus. Arvestada tuleb sedagi, et 2011. aasta lõpuks oli Jõgeva linna tagastamata laenukohustuste eeldatav summa ca 1,7 milj eurot. 2012. aastal tuleb teha laenude põhiosa tagasimakseid 300 148 eurot. Varasemate otsuste alusel on käesoleval aastal planeeritud võtta laenu lasteaia “Karikakar” ehitamise ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise omaosaluse katmiseks vastavalt 1 000 000 ja 99 000 eurot. Viimasel linnavolikogu istungil, veel enne eelarve arutelu, hääletas koalitsioon sisse uue rahalise ülesande — katta “Välisvalgustussüsteemide kaasajastamise” toetusskeemi raames esitatava projekti “Jõgeva linna tänavavalgustuse rekonstrueerimine” omafinantseering 2012. aasta linnaeelarvest kuni 110 000 euro ulatuses.
Et selle projektiga hõlmatakse vaid 18 km tänavavalgustusest, aga linnas on 26,7 km valgustatavaid tänavaid, vajab eraldi arutelu. Tõsi, osa linna välisvalgustusest on viimastel aastatel rekonstrueeritud. Osa vähem tähtsaid (ma küll ei tea, kes või milliste parameetrite järgi neid on reastanud) kõrvaltänavaid jäetavat projektist välja, oli linnavalitsuse põhjendus. Selle projekti arutelu oli minu arvates küll liialt pealiskaudne, paljud küsimused jäidki vastuseta.
Eelarvetki tuleb üheksa korda mõõta
Raudtee läbib Jõgeva linna, poolitab erinevaid arenguid: ühele poole jääb hulgaliselt “suurlinna” malli kortermaju ja linna süda, teisele poole õdus individuaalmajadega väikelinna melu. Probleeme, mida linna eelarve kaudu lahendada, on nii siin- kui ka sealpool raudteed, ja raha eraldamisega peabki arvestama, et kõigil oleks linnas mõnus elada.
Rahvaliidu fraktsiooni poolt tegime ettepaneku suunata linnavalitsuse poolt jalgrattateede ehitusele (lõigus Aia tn ja Piiri tn) 160 000 eurot mõeldud raha ümber teede, parklate ja kõnniteede rekonstrueerimiseks. Pidades silmas vajadust parandada kõnniteede olukorda, eelkõige muuta sõbralikumaks nn üleraudtee linnaosa teed ja kõnniteed. Samuti toetada linna eelarvest jõulisemalt kvartalisiseste teede ja majaesiste platside rekonstrueerimist. Kahjuks hääletasid koalitsioonisaadikud selle ettepaneku maha.
Hea tahte ja hoolimise märgiks toetasid koalitsioonisaadikud siiski opositsiooni taotlust säästa lapsevanema rahakotti ja lisada linna eelarvest raha põhikooliõpilaste koolitoidu eest.
Tõsi, piiratud võimalused seavad mõningatele kulutustele piirid ja sunnivad rohkem valikuid tegema, rohkem dialoogi pidama. Ent soovist dialoogi pidada ongi puudus. Nagu ka heast tavast pidada linna eelarveprojekti koostamisel kinni linna arengu- ja tegevuskavast, mis on ju koos laialdase aktiivi ja linnarahvaga läbi arutatud.
Saan aru, kui üht-teist tuleb valikutes korrigeerida, nagu seletab ka linnavalitsus. Siis tuleb uuesti dialoogi pidada, teha arengukavasse muudatused, seaduski sätestab vastava kohustuse.
Uue aasta eelarve kõige suurem puudus ongi, et rahakoti paksus pole täpselt teada, laenukoorem on pinguldatud võimete piirini ja linna arengu- ning tegevuskavaga arvestatakse vähe.
On kurb, et tegelikult peamegi lähtuma hetkeolukorrast ja kipume kohati oma südant kaotama. Kuidas siis Jõgeva linn edasi areneb: palju Jõgeva linn saab/jõuab laenata, mis jääb tegemata? Kas lasteaia “Karikakar” uus hoone saab valmis selliste rahadega, nagu esialgselt arvestatud, ei tea tegelikult täna keegi. Kas ehk ikkagi mõelda “mahajäetud” hoone uuenduskuurile, millisest võimalusest nii mitmedki sooja südamega ehitajad on rääkinud ja pakuksid häid lahendusi.
Ehk viib meid arengus edasi lihtne talupojatarkus, et vana kaevu ei saa enne kinni ajada, kui uus valmis on. Varsti saab linn rekonstrueeritud riigigümnaasiumi hoone, aga milleks või kuidas kasutatakse edasi kahte praegust gümnaasiumimaja? Polegi veel selgust.
Need küsimused peavad saama vastuse, mina täna vastust ei tea. Sellepärast tegimegi ettepaneku linna 2012. aasta eelarve II lugemine katkestada, mitte kiirustada ja veel kõike analüüsida. Eelarve vastuvõtmisega on aega kuni 1. aprillini. See ettepanek toetust ei leidnud. Vana rahvatarkus ütleb: “Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika” … Koalitsioon mõõtis üks kord — ja lõikas.
i
