Möödunud kolmapäeval peeti Pajusi rahvamajas Pajusi kolhoosi üldkoosolekut. Ehkki presiidiumilaud ja funktsionäärid laua taga meenutasid tõelist kolhoosiaega, oli tegemist siiski stiilipeoga, mis pühendatud selle kandi ühismajandite kujunemisloost kõneleva raamatu ilmumisele.
Koosoleku väljakuulutatud algusajaks oli saal pilgeni rahvast täis, justkui olnuks plaanis kolhoosile uut esimeest valida. Presiidiumilaua taga võtsid istet kolhoosi partorg seltsimees Alev, komsomolikomitee sekretär seltsimees Lepiste, ametiühingukomitee esimees seltsimees Krass, miilitsa piirkonnavolinik seltsimees Pikkat ja seinalehe toimetaja seltsimees Kask. Koosolekut juhtinud partorg kuulutas välja päevakorra, mille koosolekul viibijad üksmeelselt heaks kiitsid. Päevakorra esimeseks punktiks oli loeng teemal “Kolhooside asutamine ja elu kolhoosis”.
Loengut pidasid presiidiumilaua taga istujad kordamööda. Nagu taiplikud kuulajad aru said, pärinesid nende esitatud värvikad tekstikatked vastilmunud raamatust “Inimesed ja aeg. Kolhoosiaeg Pajusis”, mida saalisistujad sel hetkel veel oma silmaga näinud polnud. Küll aga teadsid paljud selle trükise omapärast sünnilugu.
Millalgi 1970. aastatel asus ajakirjanik Enn Vahemets koostama Pajusi kolhoosi kroonikat. Majandi omaaegse loomaarsti Jaan Suti mäletamist mööda võttis legendaarne esimees Peeter Meriläinen Enn Vahemetsa kolhoosi tööle juristina, ent ilmselt sai ta selle kõrvalt ülesandeks ka majandi ajaloo killud kokku korjata. Mees liikus ringi kolhoosipõldudel ja karjalautades, kõneles inimestega ning uuris ka säilinud arhiividokumente ja ajalehtedes kirjutatut. Nii sai kokku mahukas käsikiri, mis teadmata põhjustel siiski raamatuna avaldamata jäi.
Vahepeal vajus käsikiri aastakümneteks unustusehõlma, kuni Pajusi kolhoosi kunagine peaenergeetik ja aseesimees Leo Tõnson mõned aastad tagasi Pajusi vallavanemale Reet Alevile mainis, et selline käsikiri peab kusagil olema ning et selle võiks nüüd trükki anda. Vallavanem asuski ununenud kirjatööd otsima ja leidis selle üsna ruttu: Peeter Meriläineni lesk Maimo oli selle oma kodus kenasti alles hoidnud. Käsikiri paluti trükikõlbulikuks vormida ajalehe Vali Uudised peatoimetajal, Pajusi vallas elaval Merike Kasel.
“Punast” vähemaks
“Mäletan, kuidas Reet mulle ükskord helistas ja palus, et ma järgmisel hommikul enne Põltsamaale tööle sõitmist tema juurest vallamajast läbi astuksin. Ning kui vallamajja läksin, näitas ta mulle Enn Vahemetsa käsikirja ja ütles: “Teeme sellest midagi!”. Olin nõus, sest sain kohe aru, et see töö saab olema põnev,” meenutas Merike Kask. “Kui teksti lähemalt uurisin, sain aru, et see on küll kooskõlas kirjutamisaja ideoloogiaga, ent samas on seal tollases kontekstis üsna julgeid väljaütlemisi. Leppisime Reedaga kohe kokku, et ma ei hakka käsikirja kaasaegsemaks ümber kirjutama, vaid säilitan tollase natuke kantseliitliku kõnepruugi. Tõsi, mõningad eriti punased lõigud said välja kärbitud, aga need ei haakunud ka Enn Vahemetsa üldise stiiliga. Tundus, nagu oleks keegi talle vahepeal n-ö parteilisi suuniseid andnud.”
Masinakirjas teksti arvutisse sisestamisele ja toimetamisele raiskas Merike Kask ära hulga oma õhtutunde ja puhkepäevi, ent töö oli, nagu ta eeldas, põnev. Eriti põnevaks läks siis, kui Lembit Paal tõi Merikesele kaheksa kastitäit dokumente, mille ta oli, pehmelt öeldes, kanakuudist päästnud.
“Sain neid puhastades ja läbi uurides tolmuallergia, ent kraam oli väga väärtuslik,” ütles Merike Kask.
Nii mõndagi neist kastidest leitud dokumenti on vastilmunud raamatus illustratsioonina kasutatud. Pilte ja muud illustreerivat materjali sai raamatu koostaja ka Pajusi kandi tuntud fotokroonikult Heino Suttingult ja paljudelt teistelt. Kõiki raamatu ilmumisele kaasa aidanuid autasustati “kolhoosi üldkoosolekul” ajastukohase aukirjaga.
“Raamatu väljaandmist toetas Leader-programm ja lasksime seda trükkida tuhat eksemplari. Raamatu omanikuks saada soovijad võivad pöörduda vallamajja või mõnda valla raamatukogudest. Maakonna keskraamatukogu kaudu jõuab trükis ka teistesse Jõgevamaa raamatukogudesse, ent neist saab seda siiski vaid laenata,” ütles Pajusi vallavanem Reet Alev.
Meie noorusaeg
Raamatu esitlemiseks korraldatud stiilipeol kandsid paljud ajastukohaseid rõivaid. Vallavanem Reet Alev oli selga pannud oma ema Laine Alevi riidekapist pärineva efektse punase pükskostüümi.
“Ega ma täpselt enam mäleta, kust ma selle ostsin,” ütles Laine Alev. “Võib-olla Leningradist, kus me peazootehnikust abikaasa Üloga turul kartuleid müümas käisime. Sealsetes poodides oli kaupa ikka palju rohkem kui siin.”
Küsimusele, kas kolhoosiaega tuleks tema meelest meenutada hea või halva sõnaga, vastas Laine Alev:
“See oli meie noorusaeg, seega ei saa me seda meenutada ainult tumedates toonides. Samas olime tollal tihti hirmul, kuidas etteantud plaanid täidetud saavad. Ja minul ei õnnestunud kolhoosiajal vaat et päevagi puhkust saada, sest olin karja selektsionäär ja seda spetsiifilist tööd ei osanud keegi minu eest ära teha. Nii täitsingi mõnikord lehmade põlvnemiskaarte, ise samal ajal jalaga lapsevankrit kiigutades.”
“Üldkoosoleku” ajaks oli Pajusi rahvamaja fuajeesse üles pandud näitus kolhoosiaegsetest fotodest ja dokumentidest. Näha sai ka ajaleheväljalõikeid, majandi tööinimeste võidetud autasusid ja näiteid kolhoosi kunagisest toodangust. Pajusi kolhoos oli ju omal ajal tuntud oma laialdase abitootmise poolest: toodeti veini, tärklist ja udaramääret, kasvatati kalu jne. “Koosoleku” ametlikule osale järgnesid puhvetipaus ja “Horoskoobi” laulude kontsert, mida juhtis Artur Raidmets. Rahvamajast lahkudes sai iga piduline kaasa raamatu kolhoosiajast Pajusi kandis.
Asjaolu, et raamatuesitlus toimus 1. aprillil, tõi kaasa natuke segadustki.
“Kui tellisin OÜst Lossipagar puhveti tarvis sada sefiirikorvikest ja palusin need teha just sellised, nagu nõukaajal, siis kahtlesid sealsed töötajad kuni viimase hekteni, kas ma tellitud kaubale ikka järele ka lähen või tegin aprillinalja,” ütles Reet Alev muiates.
Mõned inimesed polevat julenud ka rahvamajja peole tulla, kartes, et see üldkoosoleku jutt on kõige täiega aprillinali. Aga ei olnud. 1. aprill valiti sündmuse toimumisajaks sellepärast, et sel kuupäeval 22 aastat tagasi lõpetas Pajusi kolhoos, nagu enamik teisigi nõukaaegseid ühismajandeid, oma tegevuse.
RIINA MÄGI
