Ühe koolijuhi saatus

Peagi möödub 90 aastat ajast, mil Puurmani mõisa lossist koolimaja sai. 1923. aasta jõulude eel koondati sinna ümbruskonna külakoolide lapsed. Esimeseks koolijuhiks sai Peeter Neuman, järgmine oli Albert Saar.

1933. aastal valiti kooli juhtima Kaiust pärit Eduard Kuremaa (s 1906), õpetajate seminari ja suvelaagrite kogemustega mees.

Kuremaa oli pärit kuueliikmelisest taluperest. Oma elust on ta kirjutanud: “Mind kasvatasid õed ja vennad. Isa matused olid ühel päeval minu ristsetega.” 

Tööpõld uues ametis lai

Puurmanist leidis ta eest suure tööpõllu. Oli tarvis panna alus õpilasorganisatsioonidele, eeskätt Noorkotkastele. Tolleaegne õpetaja pidi olema mitmekülgne, oskama õpetada mitut ainet. Noort koolijuhatajat mäletavad tolleaegsed õpilased muusikatunde ja kehalist kasvatust andmas. Õpetaja Kuremaa koondas Puurmani koolipoisid keelpilliorkestrisse. 1938. aastal võttis kooli noorkotkaste orkester osa Elva suvelaagrist. Kuremaa eeskujul õpetas Hilda Magnus tüdrukuterühma, kes kodutütardeks astuda tahtsid.

Need Puurmanis töötatud aastad olid koolijuhile veel ka õpinguaastad Tartu ülikoolis. Ta oli töö kõrvalt edasi ka korporatsiooni “Raimla” juhtkonnas. Kohaliku seltsielu edendajana meenutatakse teda Kaitseliidu Puurmani kompanii esimehena (staabiülemana).

Õpetajatekollektiiviga kavandas koolijuht mõisapargi kujundamist sportimiseks (oli kolm spordiplatsi).

Aeg pere luua

Koduses majapidamises abistas teda esialgu õde, kuid peagi tuli pereloomine ette võtta. Abikaasa leidis Eduard Kuremaa Laevast. See oli vallasekretär Oskar Jaagundi tütar Salme, ametilt meditsiiniõde.

Laulatus toimus Kursi kirikus, pulmapidu peeti 1939. aasta septembris Puurmani lossis.  See oli “akadeemiline pulm”, sest kuus paari pruutneitseid-peiupoisse oli ülikoolist.

6. juunil 1940 sündis perre tütar Kadri, kes hiljem isa jälgedes õpetaja elukutse valis. Temagi läks möödunud aastal manalateele.

Uus võim muutis kõik

1941. aasta muutis nii koolide kui noore pere elu. Lossi pandi sisse Läti hävituspataljoni rühm, kes kohalikul elul silma peal pidas. Nõuti, et koolijuht ööd ja päevad kohapeal oleks. Siiski võimaldas Kummisaare pere noorel emal lapsega koolimajast eemal olla.

Isa sai aga oma last näha vaevalt aasta. Juulis Eduard Kuremaa arreteeriti ja viidi Tormasse, kus teda ühes aidas kinni peeti. Pikki aastaid polnud teada, mis temast saanud on.

1989. aasta 16. augustil said tema abikaasa ja tütar oma pärimisele Moskvast vastuse, kus oli kirjas, et Eduard Kuremaale oli mõistetud kõrgeim karistusmäär ja ta on 22. aprillil 1942 Irkutskis maha lastud. Koos selle teatega saadeti ka õiend tema rehabiliteerimise kohta!

Kunagised õpilased meenutavad 70 aasta eest mõrvatud eestimeelset pedagoogi, koolijuhti ja kultuuritegelast.

i

HELMA KAEVAL

blog comments powered by Disqus