Jõgeva ja Põltsamaa vahel talu pidavale oma nime avalikustamisest keeldunud vanapaarile on lehmapidamine traditsioonide jätkamine. Peres on praegu kolm lüpsilehma. Rohkemaks pole vanaperenaise sõnul neil abikaasaga lihtsalt enam jõudu.
Mõlemal on vanust juba üle seitsmekümne ning seetõttu suure hulga loomadega toimetulek raske.
“Lauta päris tühjaks jätta ei tahaks,” rääkis naine. Seni kasutavad nad piima vaid oma tarbeks. Et talus elab koos kolm põlvkonda, pole piimast lahtisaamisega probleeme. Vanaperenaine teeb sageli ka kohupiima ning valmistab erinevaid piimatoite. Mis üle jääb, läheb kanadele.
Heina tegemine pole probleem
Piimakombinaati pole sellest talust juba ammu midagi müüdud. Raha teenimise pärast vanapaar lehmi ei pea, piimaga pensionilisa teenimine pole neile kunagi eesmärgiks olnud.
Vanapaar peab oluliseks, et maal elaksid hakkajad inimesed, siis pole toiduga muret. Pealekauba kõik oma kasvatatud ja puhas ning värske.
Heina tegemisega selles peres probleeme pole, sest masinad on majas ja keegi käsitsi heinakaarele minema ei pea. Tänavune hein oli neil juba jaanipäeva paiku tehtud.
“Niidame ja kaarutame traktoriga, meil on ka heinapress. Pressitud heina tõstab poeg traktori kopaga üles lauda lakka,” nentis vanaperenaine.
Kui vanaproua pingsalt mõtles, teadis ta ümbruskonnas nimetada vaid paari lehmapidajat. “Osa maju on müüdud soomlastele, osades elavad noored inimesed, kes käivad linnas tööl. Keegi ei pane end lehmapidamisega kinni, noored tahavad ju liikuda,” tõdes naine.
Tema hinnangul jätkavad lehapidamist vaid need, kelle jaoks loomad on osa elustiilist. Mõned ehk jätkavad ka inertsist seni, kuni jõudu ja tahtmist on.
Heina saab teha ka talgulistega
Väga raske on heinaajaks ka abilisi leida. Tavaliselt aitavad lapsed ja lapselapsed. Jällegi ei taha lapselapsed maal kuumaga heinakaarel vaeva näha, vaid otsitakse linnast tasuvamat tööd.
Ühes teises majapidamises, kus üks piimaandja, käisid vanadel abiks kohalikud noored. Niiviisi talguliste abiga sai hein kiiresti kokku pandud. Abilistel ei olnud raske, sest nad töötasid koos ja viskasid naljagi. Loomapidajad tegid noortele rikkaliku pikniku ja kiitsid laste abivalmidust taevani. Hein on juba mitu nädalat tagasi ka varju alla toimetatud.
Jõgevamaal ei ole maainimesed täheldanud veel suurt heinapõletamist, mis Lõuna-Eestis tänavu väga populaarne. Võrumaalt pärit kolleeg tuli kodukandist ja oli suitsevatest heinahunnikutest shokeeritud. PRIAst toetuse saamiseks niidavad inimesed heina ära ja koristavad hunnikutesse. Et loomapidajaid napib, pole heina õieti kuhugi panna, kuid teotusest loobuda ka ei tahaks. Sellepärast süüdati heinalõkked.
HELVE LAASIK