Teisipäeval Jõgeva maavalitsuse saalis HPV-info nädala raames peetud perearstidele mõeldud seminaril ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst Lee Padrik, et kui B hepatiidi vastase vaktsiini riiklikku vaktsineerimisprogrammi lülitamiseks kulus asjaajamisele ja selgitustööle seitse aastat, siis loodetavasti läheb emakaelavähi vastase vaktsiiniga ehk pisut kiiremini.
Papilloomiviirus ehk HPV elab meis kõigis. Teatakse kokku üle 100 papilloomiviiruse liigi, neist 15-20 tekitavad vähki. Kõige kurjemad neist on tüübid 16 ja 18, nemad kahekesi vastutavad 70 protsendi emakakaelavähi juhtude eest üle kogu maailma. Vähi eeltingimuseks on, et inimene on nakatunud ühega nendest kõrge riski tüüpidest.
Võimalik avastada Pap-testidega
?Teame, et just papilloomiviirus on emakakaelavähi põhjustaja, sest see tungib basaalkihi rakkudesse ja võib seal tükk aega eksisteerida, rakud liiguvad ülespoole, eralduvad, nii eritatakse viirust. Kõrge riski tüübid integreeruvad peremeesraku genoomi ja piltlikult öeldes vallutavad selle raku funktsioonid ning muudavad ta kasvajaliseks,? rääkis doktor Padrik
Tema sõnul tekivad vähieelsed muutused pika aja jooksul, arstide jõupingutused on suunatud nende muudatuste jälgimisele Pap-testide ja HPV DNA-analüüsidega.
?Kui Pap-test on negatiivne, ei ole veel sajaprotsendilist garantiid, et tegemist ei ole vähiga. Naistearstide selts soovitab võtta Pap-teste kahe-kolmeaastase vahega, emakaelavähi sõeluuringu programmis kutsutakse naisi viie aasta järel uuesti Pap-testi skriiningusse,? selgitas doktor Padrik.
Papilloomiviiruse kõrgpunkt on tema sõnul naistel tavaliselt vanuses 20-25 eluaastat, emakakaelavähki haigestuvad noored naised, tunduvalt nooremad kui munasarja- ja rinnavähki. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal 143 emakakaelavähi juhtu, mis moodustas 4,6 protsenti kõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel. 2004. aastal avastati aga 184 juhtumit. Eesti emakakaelavähi esinemissagedus on Euroopa üks suuremaid.
Nakatumisest ei saa aru
Lee Padrik ütles, et meestel jääb HPV viiruse kõrghetk vanusesse 30-39 eluaastat, valdavas osas on leitud tüüpi 16. Viirus levib sugulisel teel ja infitseerumise järgselt käivituvad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid, organism võib puhastuda papilloomiviirusest nelja kuu kuni kahe aasta jooksul. Kõrge riskitüübiga viirusega läheb kauem aega, kõige kauem püsib organismis tüüp 16.
70-80 protsenti inimestest on mingil eluetapil olnud papilloomiviiruse suhtes positiivsed. Viirused levivad ka otsese nahk-naha kontakti kaudu. ?See tähendab, et kui kasutate kondoomi, siis kõik kehapinnad pole kondoomiga kaetud, seega võib viiruse ülekanne ikkagi toimuda,? rääkis Padrik.
Nakatumine papilloomiviirusega ei põhjusta tema kinnitusel tavaliselt mingeid kaebusi. ?Midagi pole häbeneda, HPV olemasolu näitab seksuaalset aktiivsust,? märkis ta.
Iga uue partneriga suureneb papilloomiviiruse saamise risk kümme korda, suitsetamine suurendab riski kaks korda. ?See tähendab, et peame end kaitsma kogu elu,? märkis doktor Padrik.
Otsest viirusevastast preparaati pole maailmas üldse olemas. Teravate kondüloomide puhul ravitakse mitte viirust ennast, vaid sellest põhjustatud moodustisi ja see ravi ei ole sajaprotsendilise efektiivsusega.
Läbipõetud viirus ei anna immuunsust
Mida teha, et papilloomiviirusega nakatumist ennetada? Doktor Padrik soovitas kindlasti kasutada kondoomi, kuigi viimane ei anna sajaprotsendilist kaitset. ?Viiruse ülekantav hulk on tunduvalt väiksem, kui me kondoomi ei kasuta. Viiruse püsimajäämine sõltub sellest, kui palju teda üle kantakse.?
Samuti tuleks osaleda Pap-testi sõeluuringutes ja ka HPV DNA analüüsi võib teha alates 30. eluaastast.
?Primaarne preventsioon on viirusevastane vaktsineerimine. Vaktsineerimisega on võimalik ära hoida HPV infektsiooni ja sellest tulenevaid muutusi emakakaela koes. On võimalik ära hoida raske astme düsplaasiat ja kui ei ole raske astme düsplaasiat, siis ei teki ka emakakaelavähki,? kinnitas arst.
Millal on kõige parem vaktsineerida? Doktor Padriku soovitus on: enne, kui suguelu alustatakse. Vaktsineerimise efektiivsus on tõestatud 9-15-aastastel poistel ja tüdrukutel ja 16-26 aastastel tüdrukutel ja naistel ning 40-45-aastastel naistel.
Korra läbi põetud HPV viirus ei anna looduslikku immuunsust, vaid teatud perioodiks kaitse, mis aga ei kesta üle 5-6 aasta.
2006. aasta septembri lõpus andis Euroopa Komisjon loa inimese papilloomiviiruse esimese vaktsiini kasutamiseks 9-15-aastastel lastel ja 16-26-aastastel naistel.
Eestis saab vaktsineerida kahe vaktsiiniga ? neljavalentne vaktsiin on Euroopa Liidus registreeritud 2006. aastal ja kahevalentne vaktsiin 2007. aastal. Mõlemad kaitsevad vähki tekitavate tüüpide 16 ja 18 eest ja neljavalentne vaktsiin kaitseb teravaid kondüloome tekitavate tüüpide 6 ja 11 eest. Vaktsineerimisskeem koosneb kolmest kuue kuu jooksul tehtavast süstist.
Doktor Padrik kinnitas, et kõik vaktsiinid on läbinud alati väga põhjalikud uuringud. ?Immunogeensuse uuringud on kestnud üle viie aasta. Kas kunagi oleks vaja lisada täiendavaid doose, ei ole veel kindlaks tehtud,? rääkis Padrik.
Vaktsiini taluvad inimesed üldiselt hästi, kõrvaltoimeid on valu süstekohal, punetus ja kerge palavik, kuid need on tavalised kõrvalnähud mistahes vaktsineerimise korral.
Eesti Naistearstide Selts soovitab vaktsineerida 9-13-aastasi tüdrukuid ja ka poisse. Eesmärk on viia sellele vanuserühmale vaktsiin kooli vaktsineerimiskalendrisse ehk see peaks olema riiklikult rahastatav.
Teised vanuserühmad ehk tüdrukud vanuses 15-16 eluaastat ja naised vanuses 16-26 ja sealt edasi ? on individuaalne, kes soovib, võiks vaktsineerida, kuid tasuma peaks ise.
Osa Euroopa riike vaktsineerivad kõik 12-aastased lapsed, osa riike kõik 12-17-aastased.
16 riiki maailmas on selle vaktsiini juba kompenseeritavate vaktsiinide nimekirja lülitanud. Need riigid on USA, Austraalia, Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Norra, Rootsi, Hispaania, Shveits, Suurbritannia ja Portugal.
Vaktsineeritud naisele ei tohiks arst kunagi öelda, et temaga on nüüd kõik korras ja tal pole vaja tagasi tulla. Kindlasti tuleb jätkata skriiningus käimist. Vaktsiin annab kaitse 70 protsendi emakakaelavähkide vastu, kuid siiski jääb inimene osade HPV tüüpide vastu kaitseta. Kui vaktsineeriti tütarlapseeas, siis on võimalik Pap-testi skriiningu vahesid pikendada Täpsemad skeemid on veel väljatöötamisel.
Papilloomiviiruse süül
*Igal aastal lisandub maailmas umbes 500 000 emakakaelavähi juhtu.
*Alla 45-aastastel naistel on arenenud riikides emakakaelavähk naistel esinevatest vähkkasvajatest rinnavähi järel teisel kohal.
*Emakakaelavähki sureb igal aastal maailmas 230 000 naist.
*Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki keskmiselt 160 naist ja sureb 70 naist.
Kuidas Jõgeval toetust taotleda
*Avaldus tuleb tuua või kohapeal kirjutada, vorm olemas Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalosakonda.
*Arvestama peab sellega, et laps õpib kuuendas klassis ja on Jõgeva linna elanike registris.
*Ravimiameti teada on Eestis 2007. aasta kolme kvartaliga müüdud 750 annust vaktsiini.
*Euroopas on vaktsiini süstitud hinnanguliselt 1,5 miljonile inimesele.
HELVE LAASIK
Jõgeva vaktsineerib mõlema kooli 6. klasside tüdrukud
Jõgeva linnapea VIKTOR SVJATÕSEVI ettekanne konverentsil “Üheskoos emakaelavähi vastu?
Käesolevast aastast võimaldab Jõgeva linn kõikidele 6. klassi tütarlastele vaktsineerimise HPV viiruse poolt põhjustatud emakakaelavähi vastu. Vaktsiin kompenseeritakse linna elanikeregistris olevatele tütarlastele, kelle vanemad selleks soovi avaldavad.
Jõgeva linna elanikkonna suurust arvestades (umbes 6000 elanikku), haigestub emakakaelavähki keskmiselt üks inimene kahe aasta jooksul.
Otsus on osa Jõgeva linnavalitsuse tervisealasest ennetavast tegevusest. Kuuludes Eesti Tervislike Linnade liikumise võrgustikku, on linna üheks eelistuseks pöörata tähelepanu oma elanike tervisele.
Jõgeva linn toetab juba aastaid sihtasutust Jõgeva Haigla diagnostikaseadmete ostmisel, hooldusravipalatite renoveerimisel. Nii et otsuses toetada tervishoidu ei ole linnale midagi uudset ega erakordset.
Otsuse tegemisel mõjutas meid asjaolu, et 19 riiki maailmas on lülitanud selle vaktsiini kompenseeritavate vaktsiinide nimekirja. Neist 13 on Euroopa riigid.
Ettepanek astuda üks järjekordne väike, kuid siiski olulise mõjuga ja tulevikku vaatav samm meie elanikkonna parema tervise huvides tehti Jõgeva arstide poolt möödunud aasta suvel. Teemat arutati nii linnavalitsuses kui ka volikogu sotsiaalkomisjonis. Enne, kui tohtrite idee meie poolehoidu pälvis, harisime ennast populaarteaduslikult haiguse olemuse, ravi ning meie võimaluste osas haiguse ennetamisel. Toetudes kliinilistest uuringutest pärinevatele andmetele, teame, et vaktsineerimisega saame tulevikus ära hoida enamiku probleemidest, mis on HPV-ga seotud. Vaktsiin on kliinilistes uuringutes näidanud kõrget efektiivsust.
Et ka lapsevanemad saaksid piisavalt infot otsuse langetamiseks, kutsusime kooli tutvustava loenguga haiguse tekkest, levikust ja ravivõimalustest esinema Tartu Ülikooli Naistekliiniku günekoloogi doktor Lee Padriku. Põhjalik ja sisukas ettekanne ning mõjuv näide ka oma lapse vaktsineerimisest andis julgust ja enesekindlust edasi tegutseda.
Vaktsiinikuur läheb linnavalitsusele maksma 4830 krooni ühe tütarlapse kohta. Kokku õpib praegu Jõgeva linna koolide 6. klassides 40 tütarlast, kes on kantud Jõgeva linna elanike registrisse.
Vaktsineerimine viiakse läbi Jõgeva haiglas pediaatri juuresolekul.
Kui meil on olemas vaktsiin emakakaelavähi vastu, ei tohi tekkida olukorda, kus see võib jääda kellelgi rahapuudusel saamata.
Võimalikeks probleemideks pean eelkõige adekvaatse info edastamist passiivsetele lastevanematele. Et huvi kooliloengu vastu oli leige, siis jagati infomaterjalid lastevanematele kätte klassi koosolekutel. Koolijuhi sõnul tuleks edaspidi taoline loeng korraldada väljaspool kooliseinu, sest paljusid lapsevanemaid ei ole võimalik kooli meelitada.
Maakonnakeskuses õpib lapsi teistestki omavalitsusest. Kuidas tagada sotsiaalne õiglus, kui teised omavalitsused mingil põhjusel ei toeta vaktsineerimise kulutuste kandmist?
Meie otsus on tehtud humaansetel kaalutlustel ja loodame, et anname sellega omapoolse panuse eesti rahva tervise paremaks muutmisel ja loodame, et meile leidub järgijaid.
Igati tore oli kuulda, et Jõgevamaa perearstid ja maavalitsus tegid ühispöördumise lülitada vaktsineerimine riiklikku programmi.
Emakakaelavähk on ennetatav
HIIE KOPPA,
Jõgeva maavalitsuse tervishoiu peaspetsialist
Teisipäeval, 29. jaanuaril peeti Jõgeva maavalitsuse korraldatud HPV ja emakakaelavähi
infoseminar Jõgevamaa tervishoiutöötajatele. Osavõtt oli rahvarohke ja meedikute huvi teema vastu oli äärmiselt suur.
Kohal oli enamik Jõgevamaa perearstidest ja pereõdedest, vaid väga üksikud jäid tulemata. Rõõmustav oli ka eriarstide, kooliõdede ja teiste maakonna tervishoiutöötajate kohalviibimine.
Infoseminari avas maavanem Aivar Kokk, kes juba 2007. aastal tõstatas riiklikul tasandil olulise probleemina HPV-temaatika ja tegi ettepaneku alustada võimalikult kiiresti HPV vastase vaktsineerimisega ja seeläbi emakakaelavähi ennetamisega Eesti naistel. Need sammud on suunatud tulevikku, et ära hoida noorte naiste vähist tingitud surma ja paljusid muid tõsiseid haigusi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliiniku naistearst Lee Padrik andis äärmiselt huvitava ja sisuka ülevaate inimese papilloomiviirusest ning selle seostest naistel emakakaelavähi ja paljude muude haigustega. HPV ei põhjusta vähki ja haigusi mitte ainult naistel, vaid ka meestel ja imikutel. Ning kaugelearenenud emakakaelavähk, millesse naised surevad, on vaid HPV-st põhjustatud haiguste “jäämäe tipp?.
Meedikutele anti täpne ülevaade ka vaktsineerimisskeemist ja vaktsiinisüstla kasutamisest.
HPV vastane vaktsiin on maailmas olemas ja kasutusel juba 13 Euroopa riigis, ei ole enam küsimus, kas vaktsineerida, vaid keda ja millal vaktsineerida.
21.-27. jaanuarini tähistati rahvusvahelist emakakaelavähi vastu võitlemise nädalat. Teemanädala eesmärgiks on juhtida eelkõige naiste, aga ka avalikkuse ja meditsiinitöötajate tähelepanu emakakaelavähi ennetamise ja varajase avastamise võimalustele.
Kõik on toimunud väga kiiresti
Jõgeval elava 16-aastase tütre ema Maie (nimi muudetud ?toim.) suhtub vaktsineerimisse skeptiliselt, sest kõik on toimunud kuidagi ülikiiresti.
“Esimene uudis vähivaktsiini kohta ilmus kõigest mõni aeg tagasi ja ei ole minu jaoks kuigi usaldusväärne. Tundub kuidagi inimkatsena…,? ütles Maie.
Tema teada on igal ravimil ka kõrvaltoimed. “Rasedusvastaste vahendite kasutamist propageeriti ka kui äärmiselt ohutut värki. Paraku on mitmed naised, kes neid on juba aastaid kasutanud, nüüd hädas: kel on suurenenud karvakasv, kel on tablettidest loobumisel tekkinud verejooksud, kes ei jää enam üldse rasedaks,” nentis ta.
Kui ta oma tütrega võimalikust vaktsineerimisest rääkis, tekitas see temas õudu. “Tütar oli terve õhtu mures, miks peab nii palju haigustest rääkima,? lisas Maie, kes toonitas samas, et pole põhimõtteline vaktsineerimise vastane.
Teadlik lapsevanem on tütre vaktsineerimise poolt
Jõgeval elava 6. klassis õppiva tütre ema Mari (nimi muudetud ? toim.) soovib oma tütrele kogu südamest head ja sellepärast oli ta kohe ka nõus papilloomiviiruse vastu vaktsineerimisega.
“Kui mu tütar paberitega koju tuli ja küsis, mida teha, siis süvenesin probleemi,” rääkis ema. Küsinud tütrelt, kas too üldse taipab, millega tegemist, järgnes vaikus.
Mari leiab, et pole põhjust, miks ta peaks vaktsineerimist keelama. Ta teab, et vaktsiini katsetatakse enne väga põhjalikult ja sellepärast pole karta, et lastele midagi kahjulikku süstitakse.
Emal polnud käepärast ühtegi infovoldikut, kus oleks lihtsalt kirjas, mida papilloomiviirus tegelikult tähendab ja mida ta teeb. Ka polnud ta oma günekoloogilt selle viiruse kohta midagi kuulnud. Jäi loota ainult oma teadmistele ja loogilisele selgitamisvõimele. Tütar mõistis ema juttu kiiresti.
“Tahan väga loota, et mullegi on Pap-testi tehtud, aga ma pole päris kindel,” arutles Mari. Ka vanuse järgi peaks ta olema mõnes Pap-testi sõeluuringus juba sees.
“Aga kui sõeluuringuid tehakse, siis kohale tuleb iga neljas. Kas oma mugavuse või lihtsalt tahtmatuse pärast ei vaevuta end kontrollima. Aga tervis on ometi inimese suurim vara ja kui inimene ise sellest ei hooli, ei saa seda teha keegi teine tema eest.”
Mari teab inimesi, kes ei lase end üldse vaktsineerida, ka puugihammustuse vastu mitte. “Kui läksin puugisüsti tegema, küsisid mõned tuttavad minult, miks ma seda teen, kas ma olen liiga terve,” rääkis ta. Naist hämmastab kaaskodanike suhtumine: vaktsiinisüst teeb mingil hetkel haigemaks, sest organismi viiakse ju haigusetekitajat. “Aga puugisüsti mõte on hoopis selles, et ma ei haigestuks puukentsefaliiti. Puukborrelioosi vastu näiteks vaktsiini veel pole.”
Naist teeb murelikuks inimeste muretus ja probleemi lihtne eitamine. “Kui ei tea, siis uurima ei hakka, järelikult pole ka vaja uurida. Ja seni, kui minu ja mu lähedastega pole midagi juhtunud, on kõik hästi. Ja nii ei mõelda ainult vaktsineerimisest, nii suhtutakse kõikidesse tõsistesse asjadesse,” lisas ta.
Samas oli ta kindel, et kui tänaval järjest inimesi küsitleda, siis võib-olla ehk iga viiekümnes teaks, mis on papilloomiviirus. See näitab, et inimesi tuleb teavitada, teavitada ja veelkord teavitada.
“Mis kõige kummalisem ? poistele ei räägi keegi midagi. Aga tegemist pole ainult naiste probleemiga, papilloomiviirus puudutab ka mehi. Hea küll, naine saab selle viiruse ja nakatab meest. Aga mees võib käia ja nakatada ka teisi naisi, sellele peaks samuti mõtlema,” tõdes Mari.
