Tõenäoliselt on kõigile metsaomanikele tuttavaks mureks pealetükkivad helistajad, kes justkui iga hinna eest metsa või raieõiguse ära osta tahavad. Kui mõned helistajad eitava vastusega lepivadki, siis teised on järjekindlamad. Sihtmärgiks valitakse peamiselt eakamad metsaomanikud.
Tehinguteni üritatakse jõuda nii meelituste kui ka hirmutamise abil. Meelitatakse peamiselt ettemaksuga, mis kohe teha lubatakse. Kuigi summad võivad tunduda suured, on metsa tegelik väärtus sageli oluliselt kõrgem. Hirmutamistaktika valinud hangeldajad räägivad näiteks kiiresti levivatest ja metsa väärtust vähendavatest metsakahjustustest.
Lepinguid soovitakse tavaliselt sõlmida kiirustades, kohe ja praegu. Nii ei ole metsaomanikul aega oma metsa tegeliku väärtuse kohta uurida.
Aga tark ei torma
Metsas käivad kõik protsessid väga aeglaselt, ka omanik peaks kõik otsused tegema põhjalikult kaalutledes ning pere ja asjatundjatega, näiteks metsaühistuga nõu pidades. Tüütute helistajate puhul tasub üle vaadata andmekaitse inspektsiooni nõuanded.
Kuidas siis tüütutest helistajatest vabaneda? Kui füüsilisele isikule helistatakse tema nime ja metsa andmeid teades, on tal õigus küsida, kust on tema isikuandmed saadud ja millisel õiguslikul alusel neid kasutatakse. Ilma eelneva loata ja õigusliku aluseta on isikuandmete kasutamine keelatud.
Metsaomanikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist. Kui helistaja ikkagi jätkab telefoni kaudu ründamist, on aidanud numbri blokeerimine. Alati saab saata andmekaitse inspektsioonile märgukirja või kaebuse.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul lubab seadus erandkorras inimese poole pöörduda, kui varem on sama teenust või tooteid pakutud. Heiberg lisab, et paraku ei saa rakendada isikuandmete kaitse seadust, kui number valitakse n-ö pimejuhuse teel, isikuandmeid teadmata. Sellisel juhul saab tüütust helistajast lahtisaamiseks vaid numbri blokeerida.
Kui helistajad tüütavad
Kui helistatakse ilma õigusliku aluseta ja/või palvele andmed kustutada ei reageerita, siis on õigus saata andmekaitse inspektsioonile märgukiri või kaebus. Allkirjastatud kaebus ehk sekkumistaotlus tuleks inspektsioonile saata aadressil info@aki.ee või posti teel Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn. Sekkumistaotluse vormi leiab aadressilt www.aki.ee/et/poordu-inspektsiooni-poole/sekkumistaotlus.
Metsaühistu liikmed saavad helistajatele öelda, et ajavad metsaasju vaid läbi oma ühistu. Metsateadmistega abiliste olemasolu on olnud pahatahtlike helistajate jaoks heidutav.
Andmekaitse inspektsiooni nõuandeliini number on 5620 2341 (E-R kell 10‒12 ja 14‒16) ning meiliaadress info@aki.ee.
KERTU KEKK, SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht
