Euroopa Liidu asjade komisjon arutas oma istungil Euroopa Komisjoni teatist Energia teekaart 2050, mille eesmärgiks on CO2 heidete vähendamine, säilitades seejuures Euroopa Liidu energiajulgeoleku ja konkurentsivõime.
Elektrienergia hakkab mängima märksa suuremat rolli ja kaasa aitama CO2 heite vähendamisele transpordi- , kütte- ja jahutussektoris. Aastaks 2050 kahekordistub elektrienergia osakaal, mis tähendab, et tänastest tootmisvõimsustest tulevikus ei piisa.
Mida kiiremini soovime vähendada CO2 heidet, seda kiiremini peame me lisama süsinikuneutraalseid võimsusi elektritootmises. Üks suurimaid sektoreid, mis suurendab hüppeliselt elektrienergia tarbimist, vähendades samas vedelkütuste tarbimist, on transpordisektor.
Energiajulgeoleku ja konkurentsivõime samaaegseks säilitamiseks on tarvis stabiilse hinnaga baasvõimsusi, milleks sobib kõige enam tuumaenergia.
Ülejäänu peaks katma taastuvenergia, mille arendamisel peaksime lähtuma ühtsetest turutingimustest ja statistikakaubandusest kogu Euroopa Liidus. Usun, et parim kombinatsioon konkurentsivõime ja energiajulgeoleku tagamiseks aastast 2030 on 50:50 tuuma- ja taastuvenergia tootmist, arvestades sealjuures turumajanduslikke põhimõtteid.
Selleks, et asendada saastav põlevkivienergia valutult puhta tuuma- ja taastuvenergiaga, on vajalik käivitada Eesti tuumajaama programm, mis sisaldab eeskätt vastava seadusandluse vastuvõtmist ja vajaliku personali koolitusprogrammide sisseviimist Eesti ülikoolides. Sellises tegevusplaanis on kokku lepitud ka Reformierakonna ning IRL koalitsioonilepingus.
i
KALLE PALLING, riigikogu liige, Reformierakond
