Tuleva teisipäeva, 30. oktoobri õhtul toimub Lustivere kultuurimajas ja kolmapäeva, 31. oktoobri õhtul Põltsamaa ühisgümnaasiumi aulas õpiüritus nimega „Kaasav haridus – miks ja kuidas?“
Põltsamaa vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Silja Peters rääkis, et meil ei olda kuigi hästi kursis kaasava hariduse põhimõtetega, mistõttu viiakse ellu Euroopa Liidu toetatud projekt „Kaasavalt kaasavast haridusest“. Kui Põltsamaa vallas korraldati rahvaküsitlus, kus uuriti, millisena ühte või teist valdkonda soovitakse näha ja millised on rahva arvates mingis konkreetses valdkonnas plussid ning miinused, siis näiteks õuesõpet toetas üle 80 protsendi vastanutest, kuid kaasavat haridust pidas vajalikuks ainult 27 protsenti.
„Õpilastel on väga palju erivajadusi. Kui mõni laps on teatud alal väga andekas, tuleb teda selles rohkem arendada, kui kellelgi on näiteks autismist tulenev erivajadus, siis tuleb teda seda silmas pidades toetada. Oluline on, et kõik õpilased saaksid olla koos samas keskkonnas,“ kinnitas Silja Peters. Tema sõnul on liitklass näide kaasavast haridusest ning praegu on kogu riigis suund selline, et kõik lapsed peaksid saama õppida oma kodukoha lähedases koolis, sõltumata nende erivajadustest.
Jõgevamaa Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoogi Elo Palmiste sõnul tähendab kaasav haridus, et igale lapsele tuleb pakkuda võimalust õppida kodulähedases koolis oma võimetele ja vajadustele vastavalt.
Erivajadusega lapsele on vaja teha muudatusi õppekavas, rühmatöö kavas, õpikeskkonnas jne. Kui laps kaasavas õppeprotsessis osaleb, saab ta oma võimete kohaselt ja talle sobival viisil omandada hariduse, tänu millele tuleb ta edasises elus paremini toime. Kaasav haridus eeldab, et erivajadustega lapsed on sotsiaalselt kaasatud. Praegu napib selleks kogemusi ja tugispetsialiste ning ka õpetajatel ei ole piisavat ettevalmistust.
TOOMAS REINPÕLD
