Käesoleval nädalal pöörab Eesti politsei enim tähelepanu turvavarustuse korrektsele kasutamisele. Kuigi kõik teavad, et turvavöö kasutamine on kohustuslik, leidub ikka neid, kes mingil põhjusel selle peale panemata jätavad.
Praegu kuulutatakse raadios pea iga reklaamipausi ajal, et turvavöö kinnitamine on kohustuslik ning see tuleb peale panna ka tagaistmel. Kuigi reklaami ajal rõhutakse, et tagaistmel ilma turvavööta liiklev sõitja võib tappa ees istuva sõbra, ei tule see tagaistmel sõitjatele reaalses elus sageli meelde või siis ollakse kindlad, et nendega mitte mingil juhul õnnetust ei juhtu.
Selle nädala kahel esimesel päeval tuvastas Jõgeva politsei kakskümmend neli turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumist, mis kinnitab fakti, et turvavöö kasutamine pole veel kõigi jaoks elementaarseks muutunud.
Harvem jäetakse turvavöö kinnitamata uuemates autodes, kus sel puhul käivitub ärritav häiresignaal. Siiski ei ole vahel seegi takistuseks. Jõgeva vanemliikluspolitseinik Kajar Pent rääkis, et mõned autojuhid on turvavöö kinnitanud oma selja tagant, et signaal tööle ei hakkaks.
Turvavööta sõitja toob trahvi ka juhile
Veel unustatakse pahatihti asjaolu, et juht vastutab autos viibijate eest ning peab veenduma, et kõigil reisijatel oleks turvavöö kinni. Teisipäevasel kontrollreidil peatas politseipatrull sõiduauto Saab, millel vasakpoolne pooltuli ei põlenud. Igaks juhuks kontrollisid patrullpolitseinikud Arvi Murakas ja Anti Aloe ka turvavööde kasutamist. Masinas olnud viiest sõitjast polnud vöö kinni ühel reisijal, kes enda sõnutsi selle küll peale pani, kuid kinni klõpsata unustas.
Kuna nii autojuhil kui ka turvavööta sõitnud reisijal olid kirjas mõningad eelnevad liikluseeskirja rikkumised, tuli politseinikel neile välja kirjutada trahvikviitung. Sel korral pääses juht miinimumtrahviga, mis on 12 eurot, ning turvavöö kinnitamata jätnud noormees sai 28 euro suuruse trahvi.
Juht oma sõbra peale vihane ei olnud ning oli politseinike tehtud otsusega rahul. “Olin ise süüdi, et ei kontrollinud,” lisas mees ning kinnitas, et maksab trahvi ise ja ei sunni turvavööta sõitnud sõpra trahvi kinni maksma.
Ka ülejäänud kolm autos olnud reisijat uskusid, et nende sõbral on vöö peal. Rikkumine polekski ilmnenud, kui politseinikud poleksid mehe turvavööd natuke sikutanud. “Praegu on tegemist vastava kampaaniaga, seepärast ei kontrolli me vaid seda, kas turvavöö on sõitjal peal, vaid ka seda, kas seda kasutatakse õigesti,” selgitas rikkumise avastanud Arvi Murakas.
Uues liiklusseaduses on kirjas, et sõiduautos ei tohi last sõidutada täiskasvanu süles. Vanemkonstaabel Arvi Murakas kommenteeris täienduseks seda lõiku, et igal reisijal peab olema autos koht. Patrullpolitseinikud pidasid teisipäeva pärastlõunal kinni auto, kus taga istus kaks täiskasvanut ning ka kaks last. Üks lastest oli nõuetekohaselt turvavarustusega kinni, kuid teine istus lapsevanema süles.
Põhjenduseks tõi juht, et neil oli tarvis ema ja laps linnast kõigest kilomeetri kaugusele viia. Kuna politseinike töö pole ainult rahatrahvide välja kirjutamine, vaid ka teavitustöö tegemine, siis sel korral pääses juht vaid hoiatusega tingimusel, et selline asi enam ei korduks. Kindluse mõttes sõitis politseipatrull kinni peetud autol nende sihtkohani kannul.
Suur hulk turvavööta sõitjaid Mustvee kandis
Lemmikloomade vedamine nõuab ka eraldi lisavarustust. Lemmikud, kes mahuvad puuri, tuleks autos koos sellega turvavööga kinni panna. Suuremaid koeri soovitatakse vedada universaalkerega sõidukis või maasturis, kus pagasiruum on reisijateruumist eraldatud vastava turvavõrega. See on vajalik, et kokkupõrke ajal autosalongi tagumisest otsast ette lendav loomake teistele reisijatele ohtu ei kujutaks.
Turvavõrk ei kaitse muidugi looma vigastustest. Kui koeraomanik oma loomast väga hoolib ning on nõus tema peale ka suuremaid summasid kulutama, siis on võimalik osta lemmikule ka vastavad traksid, mille abil annab koera turvavööga nõuetekohaselt kinnitada ning vähendada looma võimalikke vigastusi juhul, kui peaks toimuma avarii.
Teisipäevase reidi ajal peeti kinni džiipi juhtinud naisterahvas, kellel oli pagasiruumis vähemalt kaheksakümmend kilo kaaluv bernhardiin. Autol pagasiruumi ja salongi eraldavat turvavõrku polnud, kuid autojuht kinnitas, et neil on plaanis see võrk lähiajal ära tellida.
Antud juhul ei teinud politseinikud Arvi Murakas ja Anti Aloe naisterahvale trahvi, sest koera sõidutamise puhul pole turvavõrk kohustuslik, vaid pelgalt soovituslik. Samas rääkisid politseinikud juhile riskidest, mis selline koera sõidutamisega kaasneda võivad.
Paljud autojuhid, kellel on kiire, hakkavad turvavööd peale toppima sõidu ajal, kuid see toiming peaks olema tehtud juba enne liikumahakkamist. Ka lahti teha ei tohi turvavööd enne, kui auto on täielikult seisma jäetud. Ka väikesel kiirusel võib kinnitamata turvavööga sõites avarii korral eluohtlikke vigastusi saada.
Linnapildis näeb sageli, kuidas juht parklast välja sõitvas autos sõidu ajal endale vööd peale vedama hakkab. Samasugune juhus leidis aset teisipäeval ka patrullpolitseinike Muraka ja Aloe silme all, mil Puurmanis Mitsubishi džiibiga sõitnud meesterahvas sõidu ajal turvavööd kinni hakkas sättima. Politseinikud pidasid mehe kinni ning selgitasid, et vöö tuleb kinnitada ikkagi enne liikumahakkamist. Autojuht tunnistas oma viga ning kirjutas politseinikele ka sellekohase seletuse.
Mustvee piirkonnas tabati teisipäeval üheksa turvavööta sõitjat. Arvi Murakas nentis, et seal on selline tulemus üsna ootuspärane, sest vahemaad on autoga liiklemiseks lühikesed ning inimesed piisavalt mugavad.
Turvavarustuse kontrollimise teemanädal kestab nii Eestis kui ka terves Euroopas selle nädala lõpuni. Politseinikud jälgivad loomulikult turvavööde kasutamist tähelepanelikult ka edaspidi.
Turvavarustuse kasutamine
95 protsenti juhtidest kinnitab turvavöö
78 protsenti tagaistmel sõitvatest reisijatest kinnitab turvavöö
2011. aastal hukkus 11 autojuhti ja viis kaasreisijat, kel polnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.
2011. sügisel läbi viidud kampaania käigus avastati 423 turvavarustuse kasutamise rikkumist:
252 turvavööta juhti
15 laste ohutu vedamise nõuete rikkumist
126 ilma turvavööta kaasreisijat
30 ilma kiivrita mopeedi või mootorrattaga sõitjat
2012. aasta kahe kuuga on politsei registreerinud 2558 turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumist:
268 juhi puhul oli tegemist korduva rikkumisega
78 juhul eirati ohutusnõudeid laste sõidutamisel
Turvavarustuseta sõitmise trahvimäärad
Esimest korda reegleid rikkunud sõitjale trahv kuni 50 trahviühikut ehk kuni 200 €
Korduvalt rikkunud sõitjale trahv kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 €
Lapse ohutu sõidutamise nõuete esmakordne eiramine — trahv kuni 100 trahviühikut ehk 400 €
Lapse ohutu sõidutamise nõuete korduv eiramine — trahv kuni 200 trahviühikut ehk 800 €
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
i
EILI KOITLA
