Tänapäeval valvavad paljude asutuste ja ettevõtete vara eraturvafirmad. Alates viiekümnendatest-kuuekümnendatest aastatest ja veel ka taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel tegi seda tööd riiklik valvesüsteem.
Jõgevalgi oli valvejaoskond, mille töötajad tulid hiljuti kokkutulekule, et möödunud aegu meenutada. Vestlusringis selgus, et omaaegsetel turvameestel, kes kuulusid miilitsa ja lühikest aega ka politsei struktuuri, oli tarvis igapäevast kohuse- ja vastutustunnet, aga samuti julgust ning võimet vajadusel kiiresti reageerida.
Jõgeval alustati 1966. aasta algul
Kunagisel turvastruktuuril oli üsna keeruline ja pikk nimi: Jõgeva rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee siseasjade osakonna juures asuv ametkonnaväline valvejaoskond.
“Vara on vajanud kaitsmist iga riigikorra ajal. Aastal 1952 võeti Nõukogude Liidus vastu sellise valvesüsteemi loomist kohustavad otsused. Samal aastal loodi valvejaoskonnad Tartus, Pärnus, 1953 Rakveres, 1954 väiksemates linnades, veel hiljem näiteks Võrus 1959, Valgas 1962 ja Jõgeval 1966. aasta 1. jaanuaril. Esimesteks töötajateks said ülem Udo Taar ja pearaamatupidaja Helse Hein, kelle ülesandeks oli leida ülejäänud personal. Pärast Taari pensionile jäämist 1981 sai ülemuseks Enn Kiipli,” rääkis kokkutuleku korraldaja Raivo Põldaru. Tema juhtis valvejaoskonda ja selle õigusjärgseid asutusi aastatel 1984 kuni 1998.
Mõni lugu võinuks traagiliselt lõppeda
“Algul valvati kohapeal objekte, hiljem võeti kasutusele valvepuldid. Valveks hakati kasutama sideliine ja kus neid polnud, seal valvata ei saanud. Süsteem oli seotud telefonivõrguga. Tänapäeval tulevad signaalid häiretest läbi õhu – sideliinidki on jäänud möödanikku,” rääkis Põldaru.
Ta meenutas ka lugu, mis oleks võinud lõppeda traagiliselt. “Meie töötaja läks häire peale teedevalitsusse kohale. Õnneks jäi ta märkamatuks kassat ära viia tahtnud vargale, kes varjas end kardina taga ning nagu hiljem uurimisel selgus, oli valmis relvast tulistama. Kuuliveste toona veel ei kantud.”
Valvejaoskonna töötajal Heldur Lepikul on hästi meeles juhus, kui huligaanid omaaegse viinapoe aknasse kivi viskasid ja poes tulekahju tekitasid.
Valves krooni tuleku päeval
Rein Pent töötas algul liiklusinspektorina. Valvejaoskonnas sai tema ülesandeks turvata riigipanga Jõgeva rajooni osakonna ruume, kus oli ööpäevaringne valve. Pangakontor asus teisel korrusel ja kohe esimes ruumis viibiski valvur.
“Olin tööl ka sellel päeval, mil panka esimesed Eesti kroonid toodi. Raha toodi kohale ja me võtsime selle vastu. Kõik laabus rahulikult,” meenutas ta.
Kerli Piirson asus 1987. aastal valvejaoskonnas tööle sekretärina. “Meie kollektiivis oli väga sõbralik õhkkond. Mul tuli täita samu ülesandeid, mis teistelegi sekretäridel. Kirjavahetus oli aga enamasti venekeelne. Mõned inimesed tulid valvejaoskonda kurtma pisivarguste üle ettevõtetes. ”
Silvi Mäll töötas valvejaoskonnas puldioperaatorina. “Algul paiknes pult endises politseimajas, hiljem aga valvejaoskonna kontoris Uuel tänaval. Häired tulid pulti ja siis me saime reageerida. Häired esinesid sagedamini öösiti. Enamasti põhjustasid neid õigusrikkujad, näiteks sissemurdjad, aga vahel oli valvesignalisatsioon ka äikese tulemusena välja lülitunud. Häire korral sõitsid sündmuskohale valvejaoskonna turvatöötajad. Tarvidusel kutsuti miilitsast või politseist appi lisajõude.”
Silvi Mälli sõnul tõi valvejaoskonna töösse olulise muudatuse valvepultide asendamine arvutitega.
Pisiriisujad viisid firma toodangut
Kunagise valvejaoskonna vaneminspektor Veera Ots rääkis, et pisiriisujad viisid firmadest, kus nad töötasid, toodangut välja.“Selliseid juhtumeid esines näiteks Marati Mustvee filiaalis, Põltsamaa põllumajanduskombinaadis. Ettevõtete valvurid pidid pisiriisujad ise tabama. Et aga kord kindlam oleks, käisime tegemas üllatusreide, kus tööpäeva lõpus ootamatult kotte kontrollisime. Vahelejääjate tegude kohta koostati aktid ja kohus määras karistused, milleks enamasti olid rahatrahvid. Pisivargusi pandi toime kehva majandusliku olukorra pärast, kuid vahel ka seiklushimust. Mõni, kelle ebaaus tegu avastati, pillas näpatud kraami maha ning jooksis ise minema.”
Raivo Põldaru sõnul valvasid valvejaoskonna töötajad objekte, mille haldajatega oli sõlmitud vastav kokkulepe. “Kaheksakümnendate aastate lõpul, põllumajandushoonete põletamise perioodil andis siseasjade osakonna ülem Leo Laeva mulle korralduse Tabivere kanti kihutada, sest keegi oli lauda läheduses märganud kahtlase olekuga isikut, kes aga tabamatuks jäi,” meenutas endisaegne turvapealik.
“Taasiseseisvunud Eestis jätkas valvejaoskond uue nime all kuni 1994. aastani tegevust politsei koosseisus, siis aga otsustati valvepolitsei likvideerida. Põhjuseks suuresti fakt, et sellist struktuuri teistes riikides pole. Pärast seda eksisteerisime veel mõned aastad iseseisvalt, kuni asutus erastamiseks välja pakuti ning aastal 1998 eraturvafirmale müüdi,” ütles Raivo Põldaru.
JAAN LUKAS
