Õppeaasta on alanud ja loodetavasti kulgeb see turvaliselt. Et see veelgi ohutumaks muutuks, on õpetajad ja koolipersonal saanud juurde õigusi, mida varem polnud ja mille vajaduses on jõutud haridus- ja teadusministeeriumis veendumusele. Keerulised olukorrad ei meeldi kellelegi, seetõttu on alati tark suhtuda neisse ülima rahulikkusega ning hinnata ohtu õigesti. Ülereageerimine on kõige suurem oht.
Turvalisuse puhul ei ole tegemist koolielu eraldiseisva valdkonnaga. Turvalisust kujundatakse ja see väljendub kõikide koolis toimuvate tegevuste juures. Kool, koolipidaja ning riik vastutavad, et õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus arendaks ning julgustaks noort huvituma ja arenema.
Kõik vastutavad
Kõik täiskasvanud vastutavad koolis laste märkamise ning vajadusel nende või kaastöötajate toetamise eest. Selleks tuleb teha pidevalt tööd turvalise õppekeskkonna kujundamisel. Õppekeskkond on keskkond, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone, selgitab ministeerium.
Uudistest võib jääda mulje, et õpetajad võivad õpilasi läbi otsida, kuid päris nii see siiski pole. Läbiotsimine on korrakaitseline tegevus, mida seadus lubab teha teatud juhtudel vaid korrakaitseasutusel, näiteks politseil. Seda koolitöötaja ei tee. Tal on teatud tingimustel kui miski muu, näiteks veenmine, ei aita ja oht on jätkuvalt ilmne, õigus kontrollida õpilase kappi ja riideid. Tegu pole läbiotsimisega, vaid tegevusega ohustava eseme enda valdusesse saamiseks või aine hoiule võtmiseks. Ka hommikust läbiotsimist ei tohi koolipersonal teostada. Seda saab teha ainult põhjendatud kahtluse korral, on äärmuslik abinõu olukorraks, kui miski muu ei aita. Seepärast tuleks kontrollimist võimalusel vältida ja alati peab eelistama vabatahtlikku loovutamist.
Põhjendatud kahtlus on veendumus, et sündmuse tõenäosus on väga suur. See kujuneb enamasti asjaolude, kaudsete tõendite ja õpilase varasema käitumise hindamisel kogumis. Põhjendatud kahtlus on arvamus, mida ollakse valmis põhjendama ja mis on eluliselt usutav.
Paljuski jääb kõik ikkagi usalduse tasemele ja seda ka tubakatoodete puhul, kus veenmine on märksõna. Selge on, et tubakatooteid, pürotehnikat ja relvi alaealisel olla ei tohi. Kõiges tuleb teha jätkuvalt koostööd nii Päästeameti kui ka politseiga.
Politsei jääb politseiks ja õpetaja õpetajaks. Õpetaja roll ja ülesanded on ikka samad. Seadusega antud võimalus ohtlikes olukordades sekkumiseks ei muuda õpetaja töö olemust – saavutada õpilasega hea kontakt ja aidata tal saada koolist suurim võimalik kasu.
Kool ja õpetajad peaks ikka tegelema oma põhitegevusega, soovitab ka haridus- ja teadusministeerium. Esemeid ja aineid ei ole vaja otsida. Kui neist mõni ohtu tekitab või õppimist ja õpetamist hakkab segama, võiks need hoiule võtta.
Kellelgi ei ole alust oodata, et kool või õpetaja lahendaks kõik ohtlikud olukorrad ise. Kindlasti aga need, mis on õpetaja erialast ettevalmistust ja olukorda arvestades jõukohased. Kuigi detailid määravad palju, kehtib üldiselt reegel – mida nooremad õpilased, seda suurema tõenäosusega on olukorra lahendamine õpetaja jaoks jõukohane. Vähim, mida alati saab teha, on olukorrast viivitamata teavitamine. Kas koolijuhti, kolleegi, politseid. Tegevusetus või võidukas abitus on alati kurjast.
INDREK SARAPUU
