Turule tuleb uus eesti toit ? vutiliha

1978. a alustas Ülo Pullisaar Eestis vutikasvatusega. Alguses peeti Rakveres paarsada lindu, 1984 kolis vutikasvandus Viljandimaale Leie külla, vuttide arv tõusis paari tuhandeni. Põhiliselt tarniti vutimune Nõukogude Liidu biotööstusele. Nõukogude aja lõpus kasvatati juba üle 2500 vuti.

Kui kadus vene turg ning taasiseseisvunud Eesti elanikud majanduslikel kaalutlustel vutimune ei ostnud, tuli Eesti vutikasvatusse kolmeaastane vaheaeg.

1995. a telliti Prantsusmaalt lihatõugu vutid ja vutikasvatus sai taastatud. Toodeti nii vutimune kui -liha. Lihatootmine lõpetati, kui veterinaarteenistus sulges tapapunkti, mis ei vastanud EL nõuetele. 2000. a kasvas vutifarmis paar tuhat lindu.

2000. a osteti tühjalt seisev Matjama farm, kus ka Metsainstituut oli üritanud vutte kasvatada. Hakati kasvatama ka eesti tõugu vutti, mis on munevuse ja söödakasutuse poolest maailma parim. Põhikarjas on 6000 eesti vutti ja 8500 prantsuse lihatõugu vutti, kes on eesti vutist 100 g raskemad.

Vutifarm on Euroopa suurim, võimalik on kasvatada kuni 50 000 lindu. Iga aastaga laiendatakse linnukasvatust vastavalt turu nõudlusele, vutimune tarnitakse ka Lätti ja Rootsi.

Enne tapapunkti avamist müüdi vutid Tallinna Loomaaeda ja saadi kilogrammist 50 kr. Äsja avatud tapapunkt võimaldab müüa nii toorest, jahutatud, külmutatud kui ka suitsetatud vutiliha. Selliselt väärindatuna maksab liha kordades rohkem kui loomaaeda madudele söögiks müüdav. Aastas on plaanis müüa kuni 50 tonni vutiliha. Tapapunkti maksumus oli 1,5 milj krooni.

Ettevõtte omanik 72-aastane Ülo Pullisaar annab oma energiaga silmad ette paljudele mõnikümmend aastat noorematelegi, tema sõnade järgi on ta aastakümneid tarbinud vutimune, mis on ülimalt tervislikud. Tänu spetsiaalsele söötmisele aitavad omega-3 rasvhapetega rikastatud vutimunad ära hoida südame-veresoonkonna haigusi, vutimuna võib nimetada ka looduslikuks Viagraks. Vutimuna säilib nädalaid, ei nakatu salmonelloosi ja sisaldab looduslikku antibiootikumi lüsotsüümi.

Professor Harald Tiku eestvõttel uuritakse vutimuna rikastamise võimalusi E-vitamiiniga.

Juba mõne nädala pärast on meie toitlustusasutustel võimalik menüüsse võtta veel üks eesti toidu artikkel ? vutiliha. Lisainfot vt ka www.vutt.ee.

JAAN SÕRRA,
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees

blog comments powered by Disqus