Arvatakse, et Eesti inimesed sel suvel riigist välja ei sõida ning aega ja raha kulutatakse pigem meie endi pakutavatele atraktsioonidele ja teenustele. Kui optimistlikud ollakse Jõgevamaal? Uurisime tegijatelt, kas meie maakonna turismimagnetid on tormijooksuks valmis.
„See aasta tuleb suvi teisiti, tiutii ja teisiti,“ laulaks Henrik Visnapuu, kui ta juhuslikult meie aega sattuks. Paljud turismivaldkonna spetsialistid ja praktikud on optimistlikud. Seda küll pigem siseturistide ja võimalik, et ka lähimate naabrite, Soome, Läti, Leedu turistide saabumise osas meie turismiobjektidele, mida oleme õppinud aastate jooksul põnevaks ja tulusaks ning vahest ka oma visiitkaardiks pidama.
Avinurme Puiduait ei ole pidanud ühtegi töötajat koondama, pigem on mängitud tööaegadega, kuigi see on olnud keeruline ja raske. Puiduait on kujukas näide, kuidas tegevus ei piirdu ainult ühe valdkonnaga. Nende äritegevus on mitmetahulisem, hõlmates lisaks turismiteenuse osutamisele tootmist ja toitlustamist. Kui tootmises oli vaja paluda lisa töötukassa meetmest, siis muu tegevus peaks kui mitte kasumlikult, siis vähemalt iseseisvalt toimima.
„Kui inimesed saavad taas õiguse liikuda, oleme meie valmis,“ kinnitas Eveli Tooming. „Puiduait on endisel kohal ja oleme avatud. Maist oleme avatud ka laupäeviti ning siis hakkab ilmselt liikuma ka rong.“
Rongiga metsa
Kriisis saadi pihta siiski ka Avinurmes, sest paljud broneeringud öeldi üles. Viimane grupp käis 13. märtsil, nüüd on augustini grupitellimused tühistatud. Nii välis- kui ka siseturistid lükkasid oma külastuse aasta võrra edasi. „Suvi tuleb arvatavasti kesisem kui möödunud aastatel,“ ei ole Tooming optimistlik, et eestimaalased plahvatuslikult kodumaiseid turismiasutusi külastama asuksid, vähemalt on seda raske ette prognoosida.
Palamuse tegutseb
Küll on koroonaaegne ja -järgne atraktsioon avinurmekatel välja mõeldud ning kannab nimetust „Rongiga metsa“. Nimelt on Avinurmes taastatud kilomeetri jagu kitsarööpalist rongiteed, mida mööda saab suslaga liikuda. „Oma piknikukorviga saab rongiga metsa sõita, kus tehakse giidi saatel käik loodusesse,“ reklaamis Tooming, lisades, et selle paketi pidid nad nii ehk naa kevadel käivitama. Kui nüüd lähiajal piirangute punn eest ära läheb, saab ikka rongiga metsa sõita.
„Tähtis on, et ettevõtte tegevus on mitmekesine. Meil on olemas e-pood, mis töötab juba aastaid, ning selle müük on kõvasti kasvanud,“ teatas Tooming. „Seal lähevad väga hästi postkastid, treppredelid, saunalinaredelid ning laste lauad ja toolid,“ loetles perenaine nõutud kaupu. „Kui inimesel on soov saada Sipsikut või muud multikategelast, siis selle me ka teeme. Inimesed kasutavad seda võimalust agaralt. Samuti toimib meil toitlustus. Pakume kaasaostmise võimalust ja viime kaupa ka koju, mida on selle aja jooksul üpris palju kasutatud. Maapiirikonnas on ainuke võimalus ellu jääda, kui tegutseda mitmes valdkonnas. Vastasel juhul oleksime pidanud uksed kinni panema.“
Palamuse muuseum töötab, kuid kõik sõltub ikkagi sellest, millal saab avada siseruumid, kus paikneb muuseumi kõige magusam ja inimesi paeluvam osa. Palamuse tähtsust Eesti kultuuriloos on raske alahinnata, eriti veel, kui hiljuti valmis Lutsu tegelastega „Kevade” sarja viimane lugu. Inimestel on tarvidus tulla n-ö algallikate juurde.
„Elu ikka muutub, kuigi praegu külastajaid pole,“ ütles muuseumi juht Arne Tegelmann. „Kuna me pole vabaõhumuuseum, siis ootame, millal saaksid inimesed taas ekspositsiooniga tutvuda. Oleme ootel.“
Tegelmann selgitas, et nagu paljud teisedki kultuuriasutused ja muuseumid üle Eesti, sõltuvad ka nemad omatulust, millel on muuseumi rahavoos tähtis osa. Selle alusel on loodud ka mõned töökohad. „Tervelt neli töökohta on omatulu peal,“ rääkis muuseumijuht ning oli väheke murelik nende käigus hoidmisega, kuigi riik on lubanud siin abikäe ulatada.
„Selle kohta puudub muidugi täpsem info. Teada on ainult see, et kultuurile on eraldatud 25 miljonit, kuid eks neid tahtjaid on rohkesti: muuseumid, kontsertorganisatsioonid, teatrid, kes kõik on riigi hallatavad sihtasutused.“
Teemapark avatud
Tegelmanni sõnul on muuseumil ette valmistatud ka mõned väliprogrammid, mida saab külastajatele pakkuda. Need puudutavad nii kihelkonnakoolide hoonestust kui ka Paunvere filmiradu ning kultuuri- ja looduslugu üldisemalt. Kuid ainult sellele panustada muuseum väga ei soovi. „Ootame veel paar nädalat, äkki saab ka muusemi seest lahti,“ on Tegelmann optimist, sest väliprogrammidel on koolimaja ja muu ekspositsiooni tutvustamise kõrval pigem lisaväärtus.
Kalevipoja teemapark Kääpal, mis koosneb Kalevipoja muuseumist, Saare rahvamajast ja seikluspargist, on suve oodates optimistlik ning leiab, et nad saavad pakkuda väärt meelelahutust igal juhul.
„Me ei oska suve prognoosida, sest me ei tea, mis inimeste peades toimub,“ möönis SA Kalevipoja Koda juhatuse liige, koja perenaine Annika Oras. „Pole selge, kas tahetakse palju ringi rännata või pigem võetakse asju ette ettevaatlikult. Kui eriolukord läbi saab, siis liikumine ilmselt suureneb.“
Esialgne plaan 1. mail Kääpal atraktsioonid avada läks lörri ning venima jäid ka hanked. Isegi kutsed uue ekspositsiooni avamisele olid juba välja prinditud. „Kaks kuud on tõmmanud ettevalmistuses tagasi, inimesed ei saa teha neid asju, mida nad oleksid muidu teinud, seetõttu jäi ka sisu valmimine natuke toppama,“ kirjeldab Oras hetkeolukorda, jättes välja ütlemata, millal koda avatakse.
Kui tuleb tuhande inimese piirang, mille kultuuriminister nädala alul välja ütles, siis Kalevipoja teemapargi tegevust see ei takistaks. Samas pole teada, mis kuul kõik toimuma hakkab. Loodetavasti toimub augusti lõppu lükatud muuseumiöö.
Palgatöölisi ei jõudunud Kalevipoja Koda veel värvata, sest konkursi korraldamisel saadi sabast kinni. On mõned ringijuhid, kes saavad oma tööd teha kodustes tingimustes. „Valla igakuine toetus tagab praegu, et meie rahaline seis pole lõpuni hull. Kui see ära võetakse, on olukord teine, “ ütles Oras. Seikluspark on plaanis hoida suvel lahti iga päev, erinevalt eelmisest aastast, kui park oli avatud ainult nädalavahetusel.
INDREK SARAPUU
