Tuntud filmi- ja teatrikunstnik Toomas Hõrak viibis möödunud nädalal Jõgeval, et tutvuda Jõgewa Muuseumi uueks koduks saava endise metallitöökoja hoonega, samuti museaalidega, mida seal näidata plaanis. Nähtu põhjal hakkab Hõrak kavandama uue muuseumi sisekujundust ja ekspositsiooni.
MTÜ Pommiauk rajatud Jõgewa Muuseum on senini tegutsenud autoremonditöökojast ümber ehitatud ruumis üsna napil pinnal. Et seal puuduvad võimalused areneda, otsustati muuseumile lähedal asuva vana metallitöökoja hoonesse uus kodu rajada. Sinna loodetakse kolida Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva paiku ehk umbes kahe aasta pärast.
Praegu on teoksil ehitustöid ette valmistavad toimingud ja mõnede tegevuste jaoks on ka juba projektiraha saadud. Kunstnik Toomas Hõrak saadigi appi kutsuda tänu sellele, et Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt saadud toetus võimaldab tema töö eest tasuda.
Toomas Hõrakut teab laiem avalikkus filmide “Varastatud kohtumine” (1988), “Äratus” (1989), “Sügis” (1990), “Rahu tänav” (1991), “Tulivesi” (1994), “Minu Leninid” (1997), “Kirjad Inglile” (2011) jt kunstnikuna. Ta oli ka 2012. aastal Palamusel välja toodud suvelavastuse “Nõiutud kevade” lavakujunduse autor. Sama lavastuse kostüümipoole eest vastutas Janne Vaabla, kes praegu tegev Jõgewa Muuseumi vabatahtliku abilisena. Hõraku ja Vaabla vahel toona tekkinud hea koostöö viis selleni, et teine kutsus nüüd esimese appi Jõgewa Muuseumi uut nägu kujundama.
Muuseumiteema pole Toomas Hõrakule võõras: ta on kujundanud näiteks Rakveres tegutseva Eesti Politseimuuseumi ekspositsiooni. Et MTÜ Pommiauk tegeleb põhiliselt sõjaarheoloogiaga, on ka nende muuseumi ekspositsioon plaanis üles ehitada sõjaajaloolisest vaatevinklist.
Jõgeval veedetud aeg kulus kunstnikul töiselt.
“Kuulan muuseumi inimeste soove, püüan nendega ühele lainele häälestuda, teen fotosid, analüüsin majas toimima hakkavat logistikat jne. Kuna ülesanded on üsna selgelt formuleeritud, suudan ehk paari nädala jooksul juba mingi visiooni paika panna,” arvas Toomas Hõrak.
Sarnane nägemus
MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin ütles, et Pommiaugu inimestel ja Toomas Hõrakul on tulevasest ekspositsioonist üsna sarnane nägemus, ent kunstnik oskab tänu oma kogemustele paremini otsustada, mis muuseumi ekspositsioonis n-ö töötab ja mis mitte.
“Meie ise oleme liialt asja sees ja üritaksime võib-olla vanale kuuele erinevaid nööpe külge õmmelda, aga Toomas suudab hoomata tervikpilti ja näha asju kõrvaltvaataja positsioonilt,” lisas Janne Vaabla.
Toomas Hõrak kinnitas, et muuseum peab olema museaalikeskne.
“Filmi- ja teatrikunstnikuna võib mul olla küll kiusatus mingeid dekoratsioone ehitada, aga esikohal peab ikkagi olema museaal. Samas tuleb siin mingite vahenditega siiski ka teemakohane atmosfäär tekitada. Õigupoolest peaksid esimesed muljed külastaja kohe n-ö vangi võtma,” sõnas Toomas Hõrak.
Ta rääkis, et hakkab visioone uuest muuseumist järk-järgult paberile panema.
“Praegu tunnen, et tahaksin alustada kohvikust ja leida sellele atraktiivse vormi. Kohvik peaks stiililt sobituma ekspositsiooniga, mitte olema lihtsalt üks kaasaegne toitlustuskoht,” ütles Toomas Hõrak.
Teine põnev väljakutse on tema sõnul seotud muuseumi välialaga. Sinna on muu hulgas plaanis rajada allee, mis lõpeb tseremooniaväljakuga.
“Väljakul peaks seisma mingi paatoslik element, aga ma ei tea veel, milline,” ütles Hõrak.
Otsitakse uut nime
Sergei Jerjomini sõnul annab väliala, kuhu tulevad peale allee ja tseremooniaväljaku elamusõpperadadega park, vabaõhulava ja spetsiaalselt taaslavastuslahingute jaoks mõeldud kaevikutega õppemaastik, muuseumile juurde suure lisaväärtuse. Väliala rajatakse vana metallitöökojaga piirnevale poolteise hektari suurusele krundile, mille MTÜ Pommiauk soetas umbes kolm kuud tagasi. Et maatükk asub Jõgeva vallas, tekkis MTÜl võimalus selle kordategemiseks Leader-programmist raha taotleda: see programm on ju käivitatud maaelu edendamiseks.
“Taotlus sai esitatud, aga kas see ka rahuldatakse, ei tea,” ütles Sergei Jerjomin. “Oma ja sõprade jõududega oleme aga juba alustanud tulevase väliala võsast puhastamist.”
Sergei Jerjomini sõnul mahub uue muuseumi väljapanekusse materjali umbes kümme korda rohkem kui praegusse ekspositsiooni.
“Aga meil on, mida näidata,” kinnitas Jerjomin.
Toomas Hõrak tõdes aga, et tulevase muuseumi saatus sõltub üsna palju sellest, kui palju tegijatel on võimalik sinna raha sisse paigutada.
“Aga isegi siis, kui raha saab vähe olema, ütleb minu sisetunne, et sellest muuseumist saab asja, sest eestvedajad on väga pühendunud inimesed,” sõnas Hõrak.
Ka Sergei Jerjomin avaldas arvamust, et paljud asjad on rahas kinni: kui projektitaotlusi ei rahuldata ning Jõgeva linna- ja vallavalitsus õlga alla ei pane, siis edeneb muuseumi arendamine visalt, kui abi tuleb, liiguvad asjad kiiremini.
“Militaarturism muutub praegu kogu Euroopas üha populaarsemaks,” ütles Sergei Jerjomin. “Seepärast on meie muuseumi kindlasti mõtet suuremaks kasvatada.”
Nagu mullugi, on Jõgewa muuseum ka tänavu maist oktoobrini regulaarselt avatud: uksed on lahti teisipäevast laupäevani kella 10-16. Ettevõtmist toetab MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand.
Uuenev Jõgewa Muuseum on otsustanud endale ka uue nime leida. Tulevikus ei ole see ju enam lihtsalt muuseum, vaid tänapäevane muuseum-elamuskeskus, kus toimuvad militaarajalugu ja sõjaarheoloogiat tutvustavad muuseumiprogrammid jne. Seoses sellega on MTÜ Pommiauk välja kuulutanud konkursi muuseumile uue nime leidmiseks. Uus nimi peaks olema rahvusvaheliselt mõistetav, kergesti kasutatav, meeldejääv ja tabav. Nimeideed tuleks saata hiljemalt 23. juuniks e-posti aadressil mtupommiauk@gmail.com, lisades märgusõna “nimi”. Konkursi auhinnaks on perepääse kollektsionääride päeva laadale, mis toimub 30. juulil.
RIINA MÄGI
