Oma süsteemi Aasta Seltsi ja Aasta Tegijat on Eesti Diabeediliit välja kuulutanud 1999. aastast peale ning tiitlisaajad tehakse teatavaks ülemaailmset diabeedipäeva tähistaval üle-eestilisel diabeetikute kokkusaamisel. Kui tegelikult on diabeedipäev 14. novembril, siis tänavu tähistati seda Tallinnas Vanalinna Teatrimaja kammersaalis 13. novembril, sest 14. november oli teatavasti isadepäev ja siis tahtsid ka diabeetikutest isad olla eelkõige isad, mitte niivõrd diabeetikud.
“Jõgevamaa Diabeetikute Selts moodustati 18. mail 2000, nii et pampersi-east oleme juba väljas ja tuleval kevadel võime esimest ümmargusemat sünnipäeva tähistada,” ütles seltsi juhatuse esimees Aavo Aru. “Millegi väga erilisega me enda arvates tänavu hakkama ei saanud, tegime lihtsalt teoks kõik selle, mille plaani olime võtnud: korraldasime teabepäevi ja elasime seltsielu. Natuke võime vastu rinda taguda ehk sellega, et saime sel aastal valmis seltsi logo ja interneti kodulehekülje.”
Jõgevamaa Diabeetikute Seltsil on praegu 67 liiget. Praegune neljaliikmeline juhatus, millesse peale Aavo Aru kuuluvad veel Avo Puusepp (aseesimees), Eve Pint ja Kaie Hansman, on ametis möödunud aasta märtsist. Seltsi kõige regulaarsemateks üritusteks on kord kvartalis toimuvad teabepäevad. Teabepäevade teemad valitakse seltsi liikmete soove arvestades, esinejateks on vastava ala spetsialistid oma maakonnast või kaugemalt.
Ainevahetushäire
“Inimesed, kes diabeediga lähemalt kokku puutunud pole, arvavad, et diabeetik ei tohi lihtsalt suhkrut süüa ning et kui ta suhkru söömata jätab, ongi kõik korras. Tegelikult kaasneb diabeediga aga palju muid tervisehädasid ja -riske. Kui veresuhkru tase on pikka aega normist kõrgem, võib see kaasa tuua närvitundlikkuse häireid ning veresoonte kahjustusi silmades, neerudes, jalgades, ajus ja südames. Pimedaks jäämise üks sagedasemaid põhjusi ongi diabeet. Teabepäevadel ongi spetsialistid kõnelnud näiteks diabeedi mõjust silmadele ja hammastele, jalgade hooldusest, diabeediravimitest, diabeedi seostest kehakaaluga, õigest toitumisest ja muust meile vajalikust,” ütles Aavo Aru.
Üheks “tõmbenumbriks”, mis tema sõnul mittediabeetikuidki diabeetikute teabepäevale toob, on tasuta veresuhkru mõõtmine. Ent tegelikult võtavad seltsi liikmed üldse kõigest aktiivselt osa, nii teabepäevadest kui ka vaba aja üritustest. Näiteks suvel Vaiatus toimunud puuetega inimeste perepäeval oli diabeetikute seltsist väljas tervelt 35 inimest.
“Oleme väga tänulikud Jõgeva haigla juhtkonnale, kes meil teabepäevade korraldamiseks tasuta haigla saali kasutada lubab, samuti endokrinoloog dr Siret Kallingule, kes meile alati nõu ja jõuga abiks on olnud. Hea meel on meil ka selle üle, et Jõgeva haiglas töötab nüüd dieetõde, kes mõõdab diabeetikutel veresuhkrut, õpetab neid ise glükomeetrit kasutama ning jagab neile nõuandeid ravimite manustamise, toidusedeli koostamise, jalgade hoolduse ja muu seesuguse kohta,” ütles Aavo Aru.
Ka diabeetikute seltsi poolt Jõgeva Kaubahalli ja Keskuse poodi saadetud kirjad ei jäänud reageeringuta: diabeetikutele mõeldud tooted on nüüd vähemasti Kaubahallis asetatud märgistatud eririiulile, kust haiged need paremini üles leiavad.
Ohtlik ülekaalulisus
Suhkurtõbi ehk diabeet on maailmas laialt levinud haigus ning spetsialistide ennustuste kohaselt kasvab selle põdejate arv lähiaastatel veelgi.
“Tallinnas diabeedipäeval peetud konverentsil räägiti, et kui praegu on maailmas umbes 188 miljonit diabeetikut, siis aastaks 2010 ähvardab see arv tõusta juba 333 miljonini,” ütles Aavo Aru.
Kuigi diabeedi puhul mängib rolli ka pärilikkustegur, on diabeetikute arvu kasv seotud eelkõige ülekaaluliste arvu kasvuga: ülekaalulisus soodustab nimelt diabeeti haigestumist. Ülekaaluliste arv kasvab aga ebaõigete toitumisharjumuste ja vähese füüsilise koormuse tõttu. Kolm nädalat tagasi Tallinnas toimunud diabeedipäeva motokski oli “Tõrju tüsedust, enneta diabeeti”.
Eestis on diabeedidiagnoosiga inimesi Aavo Aru sõnul 40 000 ringis, aga neile lisandub paraku veel üsna suur hulk neid, kes ise ei teagi, et nad seda haigust põevad. Eesti Diabeediliit on õnneks tegus organisatsioon, mis suudab oma liikmetele tõhusat tuge pakkuda, et nad haigusele vaatamata inimväärset elu elada suudaksid. Diabeet on nimelt ravimatu ning kui see haigus sul kord juba on, siis tuleb sul lihtsalt õppida koos sellega elama.
Eesti Diabeediliit annab välja ajakirja Diabetes. Palju kasulikku leiab suhkruhaige ka diabeediliidu koduleheküljelt www.diabetes.ee.
“Diabeediliidu koduleheküljel toimivas foorumis vahetavad haiged väga aktiivselt kogemusi haiguse ilmnemise, sellega toimetuleku, uute preparaatide ja abivahendite jms kohta. Mõtteavaldused on sageli väga emotsionaalsed ja seinast seina ulatuvas spektris,” ütles Aavo Aru, lisades, et ka maakondliku diabeetikute seltsi kokkusaamistel käib spetsialistide jutu kuulamise kõrval isekeskis kogemuste vahetamine.
Aavo Aru sõnul on Eesti diabeetikuid väga palju aidanud Soome Diabeediliit. Tänavu mais korraldasid nad näiteks meie diabeediliidu esindusele õppereisi Tamperesse.
“Eesti ja Soome diabeetikute olukord on nagu öö ja päev. Neil on ravivõimalused tunduvalt paremad, tegutseb spetsiaalne diabeetikute teabekeskus ning diabeetikuid varustatakse piisaval hulgal tasuta testribadega. Meil saavad diabeetikud, kes üle kolme korra päevas insuliini süstivad ja iga päev veresuhkru taset mõõtma peavad, aastas tasuta vaid 250 glükomeetris kasutatavat testriba, ülejäänud peavad nad oma raha eest muretsema. Kuna testribad on kallid, on see suur probleem,” ütles Aavo Aru.
Jõgevamaa Diabeetikute Seltsil oma kindel vastuvõtuaeg Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja ruumides Jõgeval Ristiku tn 3. Iga kuu esimesel kolmapäeval kella 10-15 on üks seltsi juhatuse liikmetest alati kohal ning kõigil huvilistel on võimalik seltsiga kontakti ja küsimustele vastuseid saada.
RIINA MÄGI
