?Kui rahvusparlamendis on valitsus, koalitsioon ja opositsioon, siis Euroopa Parlamendis pole valitsust, mida opositsioon peaks ründama,? võrdleb Brüsselis Eesti maakonnalehtede ajakirjanikke tervitama tulnud rahvasaadik oma endist ja praegust töökohta. Erinevus on tema sõnul suur ka töö kvaliteedis ja intensiivsuses.
Maailmavaade on selgem
Kelam toob esile positiivse erinevuse Brüsseli kasuks: Euroopa Parlamendis valitsev üldine suund on koostöö ja kompromisside leidmine. Nii mõnelgi eelnõul, mida arutatakse, ulatub parandusettepanekute arv sadadesse. Seetõttu on välja kujunenud koostöö otsimise mehhanismid, mis meie Riigikogus esialgu puuduvad. Fraktsioonide vastava teema koordinaatorid, samuti raportöörid ja variraportöörid kohtuvad omavahel, et kooskõlastada seisukohti ja võimalusel esitada kompromisse.
Samas ei vahetata naljalt erakondi ja fraktsioone, nagu see on kombeks uutes demokraatiates. Euroopa Parlamendis on erakondlik kuuluvus väga oluline ja neid üksikuid, kes ühest teise hüppavad, ei vaadata kõige parema pilguga.
?Kui on tegemist põhimõtteliste, maailmavaateliste küsimustega, näit. Euroopa ühisturu funktsioneerimisega, siis on vahed palju selgemad kui kodus, kus kahjuks on kujunenud traditsiooniks, et valitsusse kuulumine on olulisem kui põhimõtted,? selgitab eurosaadik.
Eesti erakondade programmid on Kelami sõnul liig paindlikud ja ebamäärased, Euroopa Parlamendi fraktsioonide seisukohad aga selgemad ja neid ka kaitstakse selgemalt. Kui on põhimõtteline lahkheli, siis sellest ei loobuta jooksva kompromissi heaks.
Kelami sõnul on positiivne ka see, kui agaralt püüavad liikmed parlamendi tegevusest osa võtta. Käib tõsine võitlus kõnepidamise või raporti saamise võimaluste pärast.
Euroopa Parlamendis on 732 kohta, ERP-ED-l 268, sotsiaaldemokraatidel 202, ja liberaalidel 88 kohta. Esindatud on ka vasakpoolsed, rohelised ja teised väiksemad rühmad. Istungitesaalis on kohad määratud fraktsioonide ehk maailmavaate, mitte rahvuste järgi. Parempoolsed istuvad eesistuja kohalt vaadatuna paremal, pahempoolsed pahemal.
Poliitilise rühma sees jagunetakse rahvusdelegatsioonide kaupa. EPP-ED on ainus rühm, kus on esindatud kõik 25 liikmesriiki. Neist kahe – Eesti ja Taani – esindus on üheliikmeline. See on omamoodi paradoks ? olla suurima rühma liige, kuid esindatud võimalikest väikseima delegatsiooniga. Sellest hoolimata on antud rühmas kõik rahvusdelegatsioonid vormiliselt võrdsed, seda ka nn rühma büroo koosolekuil, millest võtavad osa poliitilise rühma presiidium ja rahvusdelegatsioonide juhid.
Asjaolu, et Euroopa Parlament on otseselt valitav organ, tagab selle maailma suurima rahvaesinduse sõltumatuse teiste EL institutsioonide suhtes.
Sellisena teostab parlament demokraatlikku järelevalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Komisjoni kui täitevorgani üle.
“Euroopa Komisjon koosneb liikmesriikide delegeeritud esindajatest, kes esindavad erinevaid parteisid. Parlament kinnitab Komisjoni ametisse ning võib talle vajadusel umbusaldust avaldada. Ühine joon rahvusparlamendiga on eelarve ja seaduste kinnitamine,? selgitab Kelam.
Traditsiooniliselt on Komisjoni ja parlamendi arusaamad lähedased. Raskused näiteks eelarve kinnitamisel või EL põhimõtete ellurakendamisel tulevad sagedamini liikmesriikide valitsuste poolt, kelle erinevad seisukohad võivad blokeerida kokkuleppele jõudmist.
Parlamendis valitseb Kelami sõnul üldine suund, et rahvaesindus peab muutuma praegusest suuremaks otsustajaks. Parlament on sõltumatu võim, ta ei ole osa EL hierarhiast ja institutsioonidest, vaid esindab otseselt oma valijate tahet, mitte liikmesriikide valitsusi.
Parlament tasakaalustab bürokraatlikke arenguid, reageerib tundlikult demokraatia ja inimõiguste rikkumistele üle maailma, seisab vastu võimu kontsentreerimise katsetele. Peetakse silmas ka lähimuspõhimõtet – Euroliit ei pea sekkuma küsimustesse, mida võib ja saab otsustada kohapeal.
Euroopa Parlamendi juures tegutseb 20 alalist komisjoni, Eesti esindajaid on aga ainult kuus. ?Igaüks meist saab kuuluda põhiliikmena ühte komisjoni ja olla mõnes teises komisjonis asendusliige, aga me ei suuda kõiki komisjone katta. Küsimus on füüsilises võimekuses, mitmes kohas ei saa ühekorraga olla,? räägib Kelam.
Oma valiku langetas kodumaal välissuhtlusega tegelenud Kelam nüüd Eesti vajadustest lähtudes. Mõteldes ebaühtlusele Eesti eri piirkondade vahel ja soovides aidata neid, kes on halvemal positsioonil, valis Kelam regionaalarengu komisjoni, mis kontrollib ka vastavate rahade liikumist. Selle järgi on ta valinud ka oma nõunikud – regionaalpoliitika spetsialisti Kadri Kopli ja põllumajandusspetsialisti Jüri Rute.
Kelam näeb oma põhimissioonina aidata kaasa arenguvahede tasakaalustamisele. Arengutoetused ei tule Eestisse ise, vaid nende saamise eest tuleb seista. Toetuste jaotumist ei kontrolli aga mitte Brüssel, vaid Eesti vastav ministeerium. Kui midagi on halvasti, siis sageli tuleb välja nii, et näpuga näidata pole põhjust mitte Brüsseli, vaid oma valitsusasutuste peale. Euroopa toetuste jaotamine on omaenda võimude ja ametnike otsustada.
Kelam ei väsi rõhutamast, et me oleme suveräänsed riigid ja enamik võimu on jätkuvalt rahvusriikide valitsuse käes. ?Me peame näiteks oma valitsusega tööd tegema, et pakkuda rohkem võimalusi väike-ettevõtetele,? jääb Kelam kindlaks.
Majandushuvi ja inimõiguste tasakaal
Kodumaal vabaduse ja inimõiguste eest võitlejana tuntud Kelam jätkab sama missiooni Euroopa Parlamendi välisasjade komisjonis, kus ta on asendusliig, kuid täisliige selle julgeoleku- ja kaitsepoliitika allkomisjonis.
Julgeolekuküsimuste ringi on viimasel ajal astunud energiavarustuse probleemid. Näiteks on Balti riigid energiatarnete osas sattunud saare olukorda, sest meie energiavõrgud on lähimineviku tõttu seotud Venemaa ja Valgevenega. ?Me vajame seda, et ka meie regioonis kujundataks Läänega ühtne energiavõrk,? on Kelam veendunud. Samuti on strateegiliselt tähtis Läänemere maid ühendava ühtse energiavõrgu loomine.
Väliskomisjon arutab pidevalt ka inimõigusi puudutavaid küsimusi. Eelmisel täiskogul võttis Kelam sõna Hiina küsimuses. ?Hiina on EL strateegiline partner, aga Hiinas valitseb jätkuvalt diktatuur. Demokraatlikud väärtused ei kattu diktatuuri omadega. Tunne Kelami kõne põhjal on ülioluline saavutada sellistes vahekordades tasakaal ühelt poolt majanduslike ja strateegiliste huvide, teiselt poolt ehtsalt demokraatliku arengu, tiibetlaste ja teiste põlisrahvuste kultuuri kaitse, sõna- ja usuvabaduse vahel. EL juhid ei tohi suhetes Hiinaga piirduda üksnes sõnalise mure väljendamisega inimõiguste mahasurumise küsimustes, väitis Kelam.
See oli tugev sõnum Komisjonile, kes paar päeva hiljem kohtus tippnõupidamisel Hiina juhtidega: inimõigused ja majandushuvid peavad olema seotud ja tasakaalus. “Me ei saa minna majandussuhetega edasi minna, kui ei toimu tegelikku edasiminekut demokraatiavaldkonnas”. Kelam teab, et selliseid asju reaalpoliitikas ignoreeritakse, kui ta on veendumusel, et just Euroopa Parlament saab ja peab neid olulisi küsimusi ette tooma. Avaldama survet nii liikmesriikide valitsustele kui Euroopa komisjonile.
25.septembril toimunud täiskogu istungil Strasbourgis juhtis Tunne Kelam tähelepanu olukorrale Transnistrias ja kutsus Euroopa Komisjoni üles astuma jõulisemaid samme Moldova terviklikkuse kaitseks.
“See kõik on võimalik ikka veel riigis viibivate Vene vägede tõttu, vaatamata Moskva kümne aasta tagusele lubadusele oma väed Moldovast välja viia”, tõdes Kelam.
Ta märkis, et selline olukord on vaid üks näide Moskva regulaarsetest püüdlustest õõnestada naaberriikide sõltumatust ning katsetest säilitada enda sõjalisi jõude väljaspool Vene piire.
Kelam kutsus Euroopa Komisjoni üles mitte pelgalt väljendama oma kahetsust sellise olukorra pärast, vaid käsitama Vene vägede väljaviimist Transnistriast ning Moskva poolt naaberriikide terviklikkuse austamist usaldustestina EL ja Vene uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks aastal 2007.
Europarlament on moodustanud delegatsioonid suhtlemiseks kõigi maailma piirkondade rahvaesindustega. Samuti saadab parlament oma vaatlejaid kriisikolletesse ning kujundab nende raportite alusel oma seisukoha. Eraldi antakse välja Andrei Sahharovi auhinda, mis on mõeldud rasketes tingimustes inimõiguste ja vabaduse eest seisvate isikute toetamiseks. Sel aastal esitasid Eesti ja mitmed soome-ugri parlamendiliikmed üheks Sahharovi auhinna kandidaadiks maride identiteedi ja kultuuri eest võitleva Vladimir Kozlovi. “Usun, et tänu sellele tunnustusele võimaldasid Vene võimud Kozlovil sõita Venemaalt välja ja osaleda Strasbourgis korraldatud Venemaa soome-ugri rahvaste olukorda käsitleval konverentsil”, arvab Kelam
Läänemere Kalastusklubi ja teenuste direktiiv
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluvad Balti-ja Põhjamaade esindajad on koondunud ka Läänemere Kalastusklubi nimelisse mitteametlikku ühendusse, kus riigid, keda ühendab sama meri, püüavad üheskoos õnge otsa saada regioonile olulisi küsimusi.
Balti Kalastusklubi kokkutulekud on väärtuslik koostöövorm, mille käigus on kujundatud uusi initsiatiive: arutatud tarkvarapatentide küsimust, Läänemeremaade koostööd ja Euroopa Liidu tulevast finantsperspektiivi. On esitatud algatus, et Euroopa Liit kujundaks välja eraldi Läänemere arengustrateegia analoogiliselt EL Vahemere arengustrateegiaga.
Võtmeküsimus on konservatiivide jaoks seegi, kas Euroopa Liit on järjekindel ja viib oma algpõhimõtted lõpuks ellu. Miks need neli põhivabadust, millele EL on rajatud (kaupade, kapitali, inimeste ja tööjõu vaba liikumine) ikka ei toimi täies mahus, miks on nii palju erandeid, mis neid vabadusi reguleerivad ja kitsendavad? Kas uutel liikmesriikidel on võrdsed võimalused pakkuda oma teenuseid teenuste turul teistega võrdselt? See on Kelami sõnul EL-i majandusarengu ja võistlusvõime peaprobleem.
14. septembril arutas Euroopa Parlamendi väliskomisjon esmakordselt uut Läänemere strateegia kava, mis peaks lähitulevikus moodustama EL uuendatud Põhjadimensiooni tuumiku.
“Läänemere piirkond on kujunenud tiheda koostöö tulemusena üheks dünaamilisema majandusarenguga regiooniks,” märkis Kelam väliskomisjonis peetud kõnes. “Seetõttu on vajalik Komisjoni poolne koordinatsioon ja selge tugi, et luua uus kaubamärk – Läänemeri kui Euroopa kõige konkurentsivõimelisemaid ja innovaatilisemaid regioone”.
Tunne Kelam juhtis 1992?95 Eesti delegatsiooni Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) ning oli 1994?95 ENPA esimene eestlasest asepresident. 1997?2003 oli Tunne Kelam Riigikogu Euroopa Asjade Komisjoni esimees ning Riigikogu ja europarlamendi ühiskomitee kaasesimees; 2002?2003 Euroopa Põhiseadusliku leppe välja töötanud Euroopa Tulevikukonvendi liige.
(Allikas: Tunne Kelami Büroo Brüsselis)
JAANIKA KRESSA
