Nädala algul tähelepanu pälvinud sotsiaalministeeriumis valmiv eelnõu on taas tekitanud haridusvallas tõsiseid arutelusid. Nimelt näeb eelnõu ette, et koolipäeva saab enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul. Ning et kahes vahetuses õppimist tuleb koolides vältida ja söögivahetund peaks olema ikka vähemalt pool tundi. Iseenesest õiged mõtted, mida on ju võimalik järgida tänagi.
Meie koolitundide varane algusaeg on ikka aegajalt laineid löönud. Arvestades meie klimaatilisi olusid pole ehk tõesti tarvilik hommikul kell kaheksa koolikella helistada. Seda enam, et mitmed uuringud on tõestanud, et sellega tekitatakse lastes krooniline unepuudus, mis halvab nende õppimisvõimet ja muudab haigustele vastuvõtlikumaks.
Samas ei keela tänagi seadus alustada koolitundidega hiljem, n-ö normaalsel ajal. Miks aga seda alati ei tehta, on põhjus lapsevanemates, kelle tööpäevad algavad varakult ning kelle küüti ootavad lapsed lihtsalt jõuavadki vara koolimajja. Nii ei ole koolitundide algusaeg pelgalt kooli siseasi, vaid sellel on mitmeid agasid.
Ilmselt tahaks enamik lastest hiljem kooli minna. Kas kavandatav eelnõu midagi ka tegelikkuses muudab, on iseasi. Võib-olla ongi tegu populismiga, nagu mõned koolijuhid on arvanud. Sest mida vähem on hariduselus regulatsioone ja mida rohkem saab kool oma toimingutes ise otsustada, seda parem. Iseenesest on hämmastav, kuidas taas ühe pealtnäha kõrvalise seadusega leili minnakse ja sõna võetakse. Samas kui palju enam meid kõiki puudutavamad ja olulisemad otsused vaikides vastu võetakse.
