Tänase Vooremaa esikülg räägib inimeste murest oma kodukoha pärast. Avalik pöördumine, millele on alla kirjutanud Jõgeva Sordiaretuse Instituut, akadeemik Hans Küüts ja Jõgeva valla ajaloosõprade MTÜ Ambrior, ütleb selgelt, miks on Sordijaamas Pedja jõe ümber sellised pinged lahvatanud.
Vastanduvad uued ja vanemad pildid kõnelevad oma keelt. Kunagine lummav vaade Sordi sillalt tuksub mälus paljudel neilgi, kes sinna aastaid pole sattunud. Paraku ei voola see jõgi, millest üle viib sild, rahulikult nagu kunagi läbi Jõgeva aleviku, vaid sellest on saanud ka jõgi avalike ja erahuvide vahel. Tollele tumedaks tõmbunud jõele veel silda pole suudetud ehitada. Kuid teha seda tuleb.
Vaatamata sellele, et eraomand on püha ja puutumatu, ei tohi selle kasutamine häirida avalikke huvisid ega kaaskodanike hingerahu. See lause ei ole mõeldud otsese süüdistusena veskiomaniku vastu, kellel loomulikult oma plaanid, mis pole mitmete asjaolude tõttu teostunud, vaid mõtteainena kõigile, kes probleemi lahendamiseks midagi ära suudavad teha. Ka ametnikele.
Asja helgem pool on see, et inimesed hakkavad oma loomulike eluõiguste eest üha rohkem võitlema, enam ei vaadata tuimalt pealt, kui nende õigustel tallutakse, olgu põhjendused millised tahes. Sarnaseid vastandumisi on kogu Eestis, ent kohalike elanike hoiakud ja võime vajadusel võitlusse astuda saavad lahenduste leidmisel üha otsustavamaks.
Nii peabki. See pole kaugeltki samm tagasi kolhoosikorra poole, kus tegelikult ju inimeste arvamust millekski ei peetud, vaid selge samm edasi arenenud Euroopa suunas. Sinna, kus inimeste arvamusega arvestatakse.
Antud juhul pole mõtet põgeneda seadusterägastikku või ametnike hinnangute varju, viivitada ega vastandumist süvendada. Terve mõistus ütleb, et selliseid äriplaane, mis inimeste kodujõe ära rikuvad, ei tohi mitte kusagil läbi lubada.
Vooremaa selge seisukoht on, et peame üheskoos tegema kõik, mis võimalik, et Pedja jõgi Sordijaamas taas kauniks ja koduseks muutuks.
