Mõned kuivad faktid – 2010. aastal tagastas maksuamet inimestele 112 miljonit eurot tulumaksu, millest ligi 70 miljonit eurot laekus Swedbanki klientidele. Möödunud, 2012. aastal laekus tagastatud tulumaksu ligi 100 miljonit eurot, millest pisut üle 60 miljoni tuli Swedbanki. Kuid mis sellest rahast sai? Kas see jäi säästudena inimeste kontodele püsima? Kahjuks mitte.
Meie analüüsi järgi ei ole seost tagastatud tulumaksu ja hoiuste kasvu vahel – maksutagastuse saanud klientidest kasvas hoiuste maht ligi 50 protsenti ja kahanes ca 40 protsenti. Lihtsustatult öeldes – hoiused kasvasid paljudel, aga mitte seoses tulumaksutagastusega. Pigem võib majanduse üldist ebakindlat olukorda pidada põhjuseks, miks vähemalt osad inimesed suhtuvad tõsiselt oma tuleviku “polsterdamisse”.
Keegi kirjutas hiljuti tabavalt, et sa ei saa säästa, kui raha pole. Täiesti tõsi. Paljude eestimaalaste sissetulek on tõesti paraku niivõrd hästi ära planeeritud, et saab heal juhul kulutused kaetud ja pigem võib tulla puudu kui jääda üle. Ent kord aastas on hetk, kus suur hulk inimesi saab oma kontole üsnagi arvestatava summa n-ö vaba raha, mille otstarvet pole enamik ka paika pannud.
Meie statistika näitab, et pigem kulutatakse see vaba raha täna ära ega kasutata seda tuleviku kindlustamiseks. Ärge saage valesti aru – kui see raha läheb ringlusse ja kulutatakse näiteks sisetarbimisele, on see Eesti majandusele tervikuna ainult hea. Kuid kas isiklikul tasandil poleks mõistlik mune mitmes korvis hoida? Tarbitud raha on läinud raha, säästetud raha on alles ja seeme idanema pandud. Kui esimene samm tehtud, on idanema pandud seemet hiljem juba lihtsam väiksemate summadega „kasta”
Täna säästab pikaajaliselt umbes 18 protsenti Swedbanki eraklientidest – seda on äärmiselt vähe!
On igati loogiline, et majanduslanguse ja ebakindluse tingimustes on paljud pered oma käitumist muutnud ning saanud parema ülevaate sellest, kuhu raha kulub. Seda tarkust on nüüd vaja süvendada ning käigus hoida. Oleme teel tarbimisühiskonnast ühiskonda, kus rahaasju aetakse mõistlikumalt. Oleme läbi elatud raskustest õppinud ning väärtustame säästmist ja mõistlikku tarbimist enam kui varem. Nüüd, kui rohkem tähelepanu on hakatud pöörama kulutustele, oleks mõistlik astuda järgmine samm ehk asuda säästma tuleviku tarbeks.
Pakun välja kolm lihtsalt sammu säästmisel. Vaata tagasi saadud raha kasutamise eesmärgid üle ja püüa osa sellest alles jätta. Ehk leiad, et mõnda asja polegi vaja osta. Arveldusarvel raha hoidmine ei ole mõistlik, sest seal seistes Sinu kogutu lisa ei teeni ja kiire hinnatõus hoopis sööb seda otsast. Lisaks on palju lihtsam näpistada mõne emotsiooniostu tarbeks arvelduskontol seisvast rahast kui säästuhoiuselt. Võiks kaaluda raha panemist tähtajalisele hoiusele, pensioni III sambasse või näiteks mõnesse investeerimishoiusesse, kus vähemalt alginvesteering kindlustatud on.
Väldi emotsioonioste. Sinu raha on sinu oma ja ainult sina saad valida, mida sellega teed. Kui kohustused ja kommunaalmaksed on kindlad ja neid sa muuta ei saa, siis ülejäänud kulutused on sinu teha.
Selge on see, et kes ei kogu, see ka säästjate sekka ei jõua. Kui sa ei astu seda esimest sammu, ei tule ka järgmisi. Minu soovitus on: tee korra proovi ja vaata, kas saad hakkama. Tulumaksutagastuse raha on varsti sinu kontol ja siis on alustamiseks parim hetk.
ULLA ILISSON,
Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktor
