Lastekaitsepäeval Riigikogus esimesele lugemisele läinud seadusemuudatus, mis kärbib füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole (50 000 kroonilt 30 000 kroonile), mõjutab paljusid Eesti peresid, kel on kodulaen, mõni pereliige omandab kõrgharidust tasulises õppes või käib mitu last huviringides, lasteaias või tasulises koolis.
Kulutused õppe- ja huvitegevusele kasvavad
Ehkki esmapilgul tundub, et tegu on suurte summadega ja see ei puuduta paljusid, siis kui pisut süveneda ja arvutada, on näha riski, et perede kulutused õppe- ja huvitegevusele kasvavad. Riiklikus lasteaias on näiteks kohatasu 192-268 eurot ehk 3000-4200 krooni aastas. Mistahes spordihobile, olgu selleks tantsukool või jalgpallitrenn, kulub aastas samuti ca 192 eurot ehk 3000 krooni lapse kohta, enamik trenne on aga oluliselt kulukamad. Aga kui peres on mitu last, kel on hobid? Või käib lasteaialaps lisaks veel tasulises eelkoolis, mille hinnad küünivad kohati üle 64 euro ehk 1000 krooni kuus – see tähendab taas keskmiselt 576 eurot ehk 9000 krooni lisakulu aastas?
Juba eeltoodud näites antud summade kokkulöömine annab poole tulevikus maksimaalselt tagastuseks sobivast summast – 960 eurot ehk 15 000 krooni.
Lisaks on 17 protsendil Eesti peredest kodulaen. Keskmine kodulaenu jääk on praegu 40 000 eurot ehk ca 626 000 krooni, keskmine intressikulu aastas 3,4 protsenti. Seega kulub intressi maksmiseks keskmiselt 1360 eurot ehk 21 284 krooni aastas. Euribor, millest sõltub valdava enamiku Eesti kodulaenu võtnute laenuintress, jätkab tõusu ning on saavutanud viimase kahe aasta rekordtaseme. Seega kasvavad kodulaenude intressid ja paljud paraku kaotavad veelgi suurema osa tulumaksutagastusest.
Arvestades varasema näitega, on maksutagastuse ülempiir juba lõhki – keskmine kodulaen, kooliks valmistuv lasteaialaps ning üks koolilaps, kes trennis käib, tähendavad kokku juba pea 2319 eurot ehk 36 284 krooni.
Kõrgharidusele kulutavad ka vanemad
Seni pole me oma näites aga arvestanud kõrghariduse kuludega. Peres, kus kõrgkoolis õpib tasulisel kohal vähemalt üks laps, pole edaspidi võimalik tulumaksusoodustuse teisi väljundeid, mis puudutavad kodulaenu intresse või annetusi, enam kasutada, sest õppetasud jäävad enamasti vahemikku 1800-1900 eurot aastas. Võib ju eeldada, et õppekulud tuleks ära näidata lapse enda deklaratsioonil, aga see eeldab, et laps peaks ise eelnevalt piisavalt tulu teenima, et soodustust kasutada. Reaalsus on paraku selline, et enamik tudengeid nii suurt aastatulu ei teeni. Näiteks aasta infotehnoloogia eriala bakalaureuseõppes maksab 1930 eurot ehk 30 200 krooni, meedia erialal 3000 eurot ehk pea 47 000 krooni, õigusteaduses 2880 eurot ehk 45 000 krooni ja arstiteaduses koguni 4600 eurot ehk pea 72 000 krooni. Kõik need summad ületavad juba üksigi plaanitavat tulumaksusoodustuse ülempiiri.
Üha enam räägitakse ka elukestva õppe olulisusest ning paljud eestimaalased on kasutanud võimalust küpsemas eas kraadiõppesse minna või teine kutse omandada. Üle 25-aastaste üliõpilaste osakaal on viimase 15 aastaga Eestis kasvanud 22 protsendilt 37 protsendile. Seega on paljudes peredes kõrgharidust või uut ametit omandamas ka vanemad. Näiteks magistriõppes õppiv eesti keele ja kirjanduse, ühiskonna- ja ajalooõpetaja peab tasuma 2000 eurot ehk ca 31 000 krooni aastas, majandusmagistriks saamine maksab aga 2820 eurot ehk 44 000 krooni aastas. Kui aga ka vanem soovib samuti sporti harrastada või osaleb ta täiendõppes, näiteks keeleõppes, siis need arendavad tegevused maksusoodustuse alla enam ei mahu. Seega ei toeta eelnõu just elukestvas õppes jätkamist, kui perel on palju kohustusi või vanem soovib maksusoodustust kasutada laste huvihariduse kulutuste vähendamisel.
Käesoleval õppeaastal õppis tasulises õppes 49 protsenti tudengitest ehk 33 929 inimest, sealhulgas oli sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse tudengitest oma raha eest õppimas koguni 83 protsenti ehk 19 370 inimest. 48 protsenti tasulistel kohtadel õppijatest on vanemad kui 25 aastat. See aga tähendab, et nende õppemaksu ei saa nende eest deklareerida vanemad või muud sugulased. Enam kui pooled tudengid on võtnud ka õppelaenu, mille intressidele kehtis seni tulumaksusoodustus, alates 2011. aastal esitatud deklaratsioonist aga enam mitte.
Kui pole võimalik kulutusi jagada
Seega kasvavad paljude oma raha eest õppivate tudengite õppekulutused veelgi.
Lisaks õppuritele puudutab plaanitav muudatus üksikvanemaga peresid, kus pole võimalik kulutusi kahe deklaratsiooni vahel jagada või ühisdeklaratsiooni esitada, ning lastega peresid, kus tulumaksusoodustuse alla sobiksid mitme lapse hobid. Eestis on 21 500 ühe vanemaga perekonda ja kolm ning enam last kasvab enam kui 16 000 peres. Kokku kasvab sellistes peredes enam kui 60 000 kooliealist last.
Paraku pole paljudes peredes juba täna liiga madala tulu tõttu võimalik maksusoodustusi kasutada. Kavandatav seadusemuudatus tähendab aga, et ka tulevikus, kui nende sissetulekud peaksid suurenema, jääb maksusoodustuse summa täna võimalikust oluliselt väiksemaks.
Kokku kahaneb laenuintressidelt, õppekuludelt ja annetustelt tagasi saadav raha maksimaalselt 268 euro ehk 4200 krooni võrra, pärast tulumaksu langetamist 20 protsendile maksimaalselt 255 euro ehk 4000 krooni võrra ühe deklaratsiooni kohta aastas. Tegemist ei ole väikese summaga. Keskmise pere jaoks tähendab see juba terve aasta lasteaiatasu või ühe lapse kogu aasta trennikulusid.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute teabekeskuse juht
