Nelja kuu andmeil oli prognoositav alalaekumise kogusumma ligi 11 miljonit krooni ja 9 kuu andmetel ligi 2,6 miljonit krooni.
Aga väga optimistliku rahandusministeeriumi tulumaksu laekumise prognoosiga võrreldes on 9 kuu andmetel Jõgevamaal laekunud tulumaksu koguni üle 11 miljoni krooni võrra vähem.
Vaid 11,4 protsenti üksikisiku tulumaksust
Kui eelmisel aastal said omavalitsused endale 56 protsenti üksikisiku tulumaksust, mis neile ka täies mahus üle kanti, siis alates käesoleva aasta 1. jaanuarist kannab maksuamet omavalitsustele 11,4 protsenti deklareeritud üksikisikute brutotulust.
“Praegu sõltub palju sellest, kui kiiresti suudab maksuamet vigaseid deklaratsioone arvutisse sisestada. Neid on, sest kahjuks ei esita kõik ettevõtted deklaratsioone korrektselt. Maksuamet võiks aga omavalitsustele iga kuu teatud kuupäevaks teha kättesaadavaks info, kui palju on summaliselt deklaratsioone esitatud, palju neist on arvutisse sisestatud ja kui palju on sellest summast konkreetsele omavalitsusele üle kantud ning kui suur summa on vigaste deklaratsioonide tõttu veel ülekandmata,” lausus Jõgeva linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots.
Lisaeelarve ei too leevendust
Üheksa kuu andmetel oli Jõgeva linnal volikogu poolt kinnitatud tulumaksu eelarves prognoositav alalaekumine aasta lõpuks 1,9 miljonit krooni. Riigikogus menetlemisel oleva lisaeelarvega saab linn rahandusministeeriumi esialgsete arvestuste alusel alalaekumise katteks täiendavalt ainult 160 000 krooni. “Kui maksuamet suudab meile raha õigel ajal üle kanda, siis me saame aasta lõpuks ligi 21,1 miljoni kroonise tulumaksu eelarve ka täis,” oli pearaamatupidaja optimistlik.
Teistele omavalitsustele peaks osalist leevendust tooma Riigikogus menetlemisel olev ja teise lugemise läbinud 2004. aasta lisaeelarve. Selle vastuvõtmisel eraldatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks kokku 100 miljonit krooni, sh Jõgevamaa omavalitsustele 3,5 miljonit krooni, sellest Rahandusministeeriumi esialgse prognoosi vahe kompenseerimiseks 1,6 miljonit krooni.
Kuid pika ja keerulise ning paljudele mõistetamatu valemi järgi konkreetsele omavalitsusele arvutatud lisarahad jätavad 6 Jõgevamaa omavalitsust 13-st ikkagi miinustesse.
Teistest rohkem kannatasid ja jäävad ka lisaeelarvega eraldatud väheste vahendite tõttu kannatajateks Kasepää, Pala, Pajusi, Saare ja Tabivere vallavalitsus. Nii saab Kasepää vald volikogu poolt kinnitatud füüsilisest isiku tulumaksu plaanist alalaekunud 570 000 krooni asemel lisaeelarvega ainult 357 000, Pajusi vald 490 000 krooni asemel 51 000, Pala 81 000 krooni asemel 30 000, Saare 430 000 krooni asemel 113 000 krooni ja Tabivere vald 448 700 krooni asemel 113 000 krooni.
“Olukord on täbar ja uue korra kehtestamisest saati väga ebastabiilne. Kahjuks ei selgita seda keegi. Eks raha peab lugema, kuid võlgu oleme ikkagi jäänud, näiteks Põltsamaa linnale laste koolitamiskulude osas,” nentis Pajusi vallavanem Heldur Lääne.
“Me oleme kulutamist tublisti piiranud ja seetõttu me veel võlgu jäänud ei ole. Kuid olukord on väga kitsas. Loodame, et aasta lõpuks see siiski laheneb,” rääkis Tabivere vallavanem Aare Aunap.
“Praeguste arvestuste kohaselt peaks kolme kuuga laekuma üle miljoni krooni füüsilise isiku tulumaksu ja 600 000 krooni maamaksu, kokku ligi 2 miljonit krooni. Riigilt aga raha ei tule. Seetõttu on palju arveid, näiteks kasvõi hariduskulude osas, teistele omavalitsustele tasumata. Lisanduvad projektidega seotud kulutused. Projektidest ei saa ju raha enne kätte, kui kulutused on tehtud. Sellise riigipoolse suhtumise juures ei maksa regionaalpoliitikast rääkidagi, sest vahendid lähevad praegu omavalitsustest hoopiski välja, mitte vastupidi,” oli Saare vallavanem Jüri Morozov nördinud.
Kahjuks said hädad alguse sellest, et eeltoodud omavalitsused uskusid tulumaksu laekumise prognoosi kinnitamisel rahandusministeeriumi prognoosi. Ministeerium prognoosis käesolevaks aastaks 10 protsendise brutotulu tõusu, samal ajal kui eelnevad kuud on näidanud, et tõus jääb 5-6 protsendi piiresse.
Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles, et nende omavalitsuste territooriumil küll tormilist majanduskasvu ette näha ei ole.
RAIVO SIHVER
