Päästeameti mullu algatatud projekt “Kodu tuleohutuks” jätkub ka tänavu. Tuleva aasta 1. juulist muutub aga suitsuandur kohustuslikuks.
Kevadine teavituskampaania “Suits tapab hääletult!” eesmärgiks oli juhtida tähelepanu suitsetamisega kaasnevale tuleohule eluruumides, oktoobrikuu kampaanial “Kaotad minutid, kaotad elu!” põhirõhk oli inimeste teadlikkuse tõstmisel suitsuanduri vajalikkusest ja selle kasutegurist. Päästekeskuse Jõgevamaa osakond koostöös kohalike omavalitsustega kinkis mulluse kampaania käigus rohkem kui 500 perele suitsuandurid.
Kampaania eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust ning jagada teadmisi, oskusi ja vahendeid kodu tuleohutumaks muutmisel. Eesti riigis hukkus mullu tulesurmade tagajärjel 132 inimest, neist seitse Jõgevamaal. Sel aastal on Eestis põlengutes hukkunud 75 inimest, Jõgeva maakonnas üks.
“Kõige enam hukkub inimesi öisel ajal, siseruumides hooletu suitsetamise tagajärjel puhkenud tulekahjus kaotas mullu elu 57 inimest. Iga inimene saab ise oma kodu tuleohutumaks muuta, üks lihtsam ja odavam vahend selleks on suitsuandur. Liiga sageli saavad tulekahjud alguse vigastest või valesti ehitatud küttekolletest ja pühkimata lõõridest, kus süttivad sinna ladestunud pigi ja tahm. Statistika näitabki, et enamik eluhoonete põlenguid ja inimelu nõudnud õnnetusi juhtub aasta kõige pimedamal ja külmemal ajal, esimeses ja neljandas kvartalis. Mullu tuli Jõgevamaa päästjatel kustutada 249 kahjutuld,” nentis Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist Tõnu Vare.
Õnnetus hüüab tulles
“Eelmine aasta, kui tulekahjudes hukkus seitse inimest, oli Jõgevamaal aastakümnete rängim. Et tuli ja tapvad mürkgaasid levivad väga kiiresti, on eriti oluline tulekahju avastamine selle algstaadiumis ning päästjate kiire teavitamine. Kui sellega hiljaks jäädakse, on meil raske kui mitte võimatu kedagi päästa ja suuremat kahju ära hoida. Vanasõna ütleb, et tuli on hää sulane, aga paha peremees. Levinud on ka ütlus, et õnnetus ei hüüa tulles, aga ta ju hüüab, lausa kisendab! Kõige kättesaadavam ja odavam elupäästja on suitsuandur. Anduri häiresignaal annab tulekahjust märku juba selle varajases staadiumis ja äratab ka kõige kõvema unega inimese. Koostöös omavalitsustega korraldame tuleohutusalaseid õppetunde ja nõustamisi ning jagame suitsuandureid juba viiendat aastat. Tänavu on meie erilise tähelepanu all kuus valda – just need, kus pole päästekomandot ja abi võib hiljem kohale jõuda. Paratamatult jäävad päästjad vaid õnnetuste tagajärgede leevendajaks või kõige hullema ärahoidjaks. Tulekahjude ärahoidmine ning enese ja teiste ja elu ja vara säästmine sõltub enamjaolt inimesest endast. Muretsesime 300 andurit, seekord panime nad perede nõustamise ajal ise paigale, et häireandjad kuhugi kapisahtlisse vedelema ei jääks,” rääkis Jõgevamaa päästeosakonna juhataja Jüri Alandi.
Linna- ja vallavalitsused kingivad andureid
Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul hakkasid nad majapidamistele suitsuandureid jagama juba neli aastat tagasi.
“Varem kippus meil vallas olema õige mitmeid tuleõnnetusi, paistab, et nüüd on jäänud vähemaks. See, et päästjad käivad majapidamistes nõustamas ja andureid paigaldamas, on hea ettevõtmine. Muidu ei panda neid üles või kinnitatakse kuhugi pliidi kohale. Ja kui andur toidutegemise ajal piiksuma hakkab, võetakse patarei välja ja nii see jääbki. Oligi juhus, et üks vanapapi viskas kingitud anduri minema, sest see hakkas piiksuma ja ta arvas, et läks katki. Selgitasime, et anduril tuleb ka patareid vahetada. Peredes käies selgubki tuleohutusalase teavitamise vajadus. Tuleb mitte üksnes suitsuandur üle anda, vaid rääkida ka selle kasutamisest, esmaste tulekustutusvahendite vajalikkusest ja lahtise tulega hoolikast ümberkäimisest,” rääkis vallavanem Jõgeva keskkomando teabepäeval
Pajusi valla sotsiaalnõunik Tiia Juhkam lisas, et vald on ostnud juba paarsada suitsuandurit, lisaks päästeameti panus. “Kuigi vallas on pooltuhat eluhoonet, oleme jõudnud koos päästetöötajaga teha vallale üsna korraliku tiiru peale. Kui kortermajas elab mõni sihtgruppi kuuluv inimene, oleme paigaldanud anduri ka tema tuppa.”
Suitsuandureid on kinkinud oma inimestele, eelkõige üksi elavatele vanuritele ja paljulapselistele peredele ka teised omavalitsused. Jõgeva linn alustas eramute omanike tuleohutusalast koolitamist ja andurite jagamist kolm aastat tagasi.
Laupäeval, 8. novembril oodati Jõgeva kultuurikeskusse õppepäevale paarsada eramu valdajat. Kui ka nemad saavad õpetust ja suitsuandurid kätte, on Jõgeva kõikides eramajades vähemalt üks kingitud andur olemas. Loomulikult võiks eramus olla mitu andurit, kuid vähemalt üks kindlasti.
1. juulist 2009 on suitsuanduri kasutamine kodudes kohustuslik. Kõigis uutes eluhoonetes või ruumides peab see juba praegu paigaldatud olema.
Elu päästev abiline
“Suitsuandur iseenesest ei hoia ära tulekahju, küll aga annab sellest märku varajases staadiumis, mil tule levikule on kiiresti võimalik jaole saada. Suurim karistus, mis suitsuanduri puudumise eest osaks võib saada, on kodu või elu kaotamine tulekahjus. Suitsuanduri kohustuslikuks muutumine on kasuks eelkõige inimesele endale, mitte päästeteenistusele või järelevalveinspektoritele. Oluline on, et inimesed mõistaksid suitsuanduri vajalikkust kui varajasest märguandjast tulekahju korral ja et seaduse täitmine toimiks mitte trahvihirmus, vaid enesestmõistetavana: suitsuandur on vajalik, sest see võib minu elu päästa,” rõhutas Lõuna-Eesti Päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Viljar Schmidt.
Päästeameti poolt käesoleva aasta juulis läbi viidud elanikkonna tuleohutusteadlikkuse uuringu kohaselt on suitsuandur juba olemas veidi enam kui kolmandikus Eesti kodudes. Suitsuanduri puudumise peamiseks põhjuseks on tuleohu alahindamine. Ometi ei tea me seda kunagi, millal punane kukk meile tuppa võib tungida. Sama uuringu kohaselt peavad tuleohutust ja suitsuanduri olemasolu oma kodus väga oluliseks pooled uuringus osalenuist, mis näitab siiski inimeste koduse tuleohutusalase teadlikkuse kasvu.
Investeering elu kaitseks
Õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur reageerib puhkevale tulekahjule keskmiselt 40 sekundi jooksul. Hoone siseruumide tulekahju saab alguse üldjuhul väikestest tulekolletest ja areneb soodsates tingimustes umbes viie minutiga täispõlengu faasi. Enamik surmaga lõppevaid tuleõnnetusi juhtub öisel ajal. Suitsuanduri kõrvulukustav häiresignaal on äratajaks ja annab ajavaru päästa ennast, oma lähedasi ja heal juhul ka oma vara.
Inimese surmab tavaliselt mitte otseselt tuli, vaid hapnikuvaese põlemise tagajärjel tekkinud mürkgaas. Kõige kriitilisema tähtsusega ongi esimesed viis minutit, sest kauem vingugaasi saanud inimene sureb. Lõhnatu, värvitu ja maitsetu vingugaas võib täita toa ka ilma tulekahjuta, näiteks siis, kui sulgeme küttekolde siibri liiga vara. Suitsuandur annab sellestki märku.
Suitsuandur soovitatakse panna magamistoa lakke, mitte vannituppa ega kööki, kus kuum aur ja toiduvalmistamisel eralduv suits võivad valehäire põhjustada. Suitsuandurit ei tohi paigaldada seinale, vaid see tuleb paigaldada seinast, valgustitest ja ventilatsiooniavadest vähemalt poole meetri kaugusele. Uste lähedale paigaldatud suitsuandurid reageerivad ka teistes ruumides puhkenud tulekahjudele. Müügil on mitut erinevat tüüpi ja mitmes hinnaklassis suitsuandureid. Kõige odavamad ja kättesaadavamad on toonsuitsuandurid, mis avastavad eriti efektiivselt lahtise leegiga põlengukoldeid, näiteks pannil süttinud õli. Nende hind jääb 100 ja 150 krooni vahele. Optilised suitsuandurid aitavad eriti efektiivselt avastada hõõgumisega seotud tulekoldeid, näiteks ülekuumenenud elektrijuhtmeid. Selliste, vähem valehäireid põhjustavate andurite hinnad algavad 260 kroonist.
Üksikasjalikku infot anduritest, nende paigaldamisest ja oma kodu tuleohutuks muutmisest saab tuleohutuse spetsialistidelt. Võib helistada päästeala infotelefonile 1524 või lugeda veebilehelt www. kodutuleohutuks. ee.
ARDI KIVIMETS
