|
|
Eesti Taimekasvatuse Instituudi aastaseminaril ettekande pidanud Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi biotehnoloogia õppetooli projekti assistent Peep Pitk märkis, et loomakasvatussektorisse, ennekõike piimafarmide juurde rajatud biogaasijaamadel on mitmekülgsed kasutusvõimalused, mis ei piirdu üksnes energia tootmisega. Teadlase sõnul on biogaasijaama ehitamise vastu huvi tuntud mitmel pool Eestis, sealhulgas ka Jõgevamaal, eelkõige Tormas, Sadalas ja Põltsamaa vallas. |
<span lang=””>
Jõgeva kultuurikeskuses peetud aastaseminaril nentis Peep Pitk, et biogaasi tootmist tuleks käsitleda märksa laiemalt kui energia tootmise tehnloogiana. “Ükses selleks otstarbeks kasutatavana on biogaas väga kallis. Esikohale peakski tooma keskkonnahoiu, põllumajandussaaduste väärindamise ja orgaaniliste väetiste tootmise, lisaväärtusena on aga võimaluse toota energiat elektri, soojuse või autokütusena (biometaan). Biogaasi tootmisel nõrgenevad vedel- ja tahkesõnniku hais, väheneb patogeenide sisaldus, kasvuhoonegaaside emissioon hoiustamisel, hävivad umbrohuseemned ja suureneb ammooniumi osakaal üldlämmastikus,” rääkis teadlane.
Tooraine põhiressursid
Biogaasijaamade tooraine põhiressurssidena nimetas Peep Pitk ennekõike looma- ja linnukasvatuses tekkivat vedel- ja tahkesõnnikut ning mitmesuguseid põllumajanduses tekkivaid biolagunevaid jäätmeid. Need on söödajäätmed, riknenud silo, toiduainetetööstuse jäätmed, aiandusjäätmed ja poollooduslike rohumaade niited.
Eestis valmis viimati biogaasijaam Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalus. Selle rajas osaühingule Baltic Biogas kuuluv osaühing Tartu Biogaas. “Meie biogaasijaama osanikud pole, kuid anname kasutada oma läga,” ütles AS Tartu Agro juhataja Aavo Mölder. “Biogaasijaam avati alles möödunud aasta detsembris ja lõplikke järeldusi on selle efektiivsusest veel vara teha. Küll võib öelda, et aastaid püsinud lägalõhn hakkab ära kaduma, sest tahke sõnnik tehakse vedelaks,” lisas ta.
Ilmatsallu biogaasijaama ehitamise eesmärk on ka soojuse ja elektrienergia tootmine Tartu Agro loomade sõnnikust ja lägast saadud gaasist. Järvamaal on biogaasijaam rajatud Oisus, kus on loodud ka osaühing Oisu Biogaas, mille osakutest kuuskümmend protsenti kuulub põllumajandusettevõttele Estonia OÜ.
On üritatud ka Jõgevamaal
Peep Pitk lisas, et Jõgevamaal võiks biogaasijaama ehitamiseks olla kolm sobivat asukohta. “Enne, kui need konkreetselt välja pakkuda, tuleks teha põhjalikum analüüs ja kohalike farmihoonete paiknemisega põhjalikult tutvuda,” lisas ta.
Koostöös Torma Põllumajandusosaühinguga on Pitkil valminud doktoritöö “Proteiini- ja rasvarikaste jäätmete anaeroobne kääritamine: energeetiline potentsiaal ja optimaalsed kooskääritamise tingimused”.
Pitk ütles ka aastaseminaril, et teadusuuring sai alguse ideest Torma Põllumajandusosaühingusse biogaasijaam ehitada.
“Ahto Vili on aastaid olnud entusiastlik biogaasi valdkonna toetaja ja arendushuviline,” märkis Pitk oma doktoritöö sissejuhatuses. Dissertatsioonis, millega on võimalik tutvuda ka internetis, kirjutas ta sedagi, et 2007. aastal tekkis Ahto Vilil tõsisem huvi biogaasijaama rajamise vastu, 2008 valmis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) toel teostatavus- ja tasuvusuuring koostöös Saksamaa insenerifirmaga, 2010 tehti taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskuse investeeringutoetusele. Pärast negatiivset vastust on aga konkreetsem arendustegevus peatatud.
“Meiegi oleme kaalunud biogaasijaama rajamist, kuid ei pea seda praegustes oludes majanduslikult perspektiivikaks, ” ütles Torma valla põllumajandusettevõtte, OÜ Sadala Agro juhataja Ahti Kalde.
Aastaid tagasi oli biogaasijaama ehitamine aktuaalne ka Põltsamaa vallas tegutsevas osaühingus Viraito. “Leidsime aga, et meie ettevõte on selle rajatise jaoks liiga väike. Võimalik, et tulevikus tekib Põltsamaa piirkonnas ka uusi ideid biogaasi kasutamiseks ja ühiste jõupingutustega suudetakse plaanid ellu viia,” tõdes Viraito juhataja Toivo Kens.
Biometaan autokütuseks
Peep Pitki sõnul sõltuvad biogaasiga seotud valikud ka riigi majanduspoliitilistest otsustest, konkreetsemalt sellest, kas biogaasi saab kasutada taastuvenergeetika programmi täitmiseks või ei. Praegu on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil huvi biometaani tootmise arendamise vastu autokütuse tootmise eesmärgil. Nii võib järgmisel aastal avaneda toetusmeede, kus lõpptoodang peab olema autokütus.
Biogaas
Biogaasi saadakse biomassi anaeroobse kääritamise teel ja see on üks võimalus toota biogaasi taastuvatest energiaallikatest. Anaeroobse käärimise protsess on olemuselt sama, mis toimub looduses lehma organismis või ka soodes. Biomassi saab aga jagada põllul kasvavaks biomassiks (hein, teraviljad, õlikultuurid) ja tootmises tekkivaks biomassiks (sõnnik, reoveemuda ja orgaaniliselt lagunevad jäätmed). Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/ m3 kohta.
Allikas: Eesti Biogaasiportaal
i
JAAN LUKAS
