Tuleviku Jõgevamaa ? eliitgümnaasiumi ja spordikooliga?

Praeguseks on tekkinud olukord, kus suur osa noori, eriti andekamaid noori lahkub Jõgevamaalt juba pärast põhikooli lõpetamist ? peamiselt Tartusse, kus on eliitkoole ja ülikool. Kord juba mujale õppima asunud noorte side kodupaigaga nõrgeneb või katkeb üldse ning meie maakonda tagasi tulevad neist vähesed.

Samas ei saa noori hukka mõista: valitseva edukultuse taustal on üsna loogiline, et põhikooli lõpetajad peavad eluliselt vajalikuks sisse saada võimalikult hea tasemega gümnaasiumi, et sealt edasi minna tunnustatud ülikooli mõnele prestii?sele erialale, mis tagaks tulevikus hea sissetuleku ja äraelamise.

Jõgevamaale eliitgümnaasium!

Kuidas siis noori kodukohas hoida? Ühe võimaliku lahendusena oleme välja käinud võimaluse luua ühe maakonna gümnaasiumi baasil eliitgümnaasium, mis koondaks endasse maakonna (ja miks ka mitte mujalt tulnud) paremad õpetajad ning heast haridusest huvitatud koolinoored.

Kuu aega tagasi Soomes Järvenpää hariduseluga tutvumas käies nägime, et seal taoline süsteem töötab: Järvenpääl asub Euroopa parimaks tituleeritud gümnaasium. Peamised erinevused meie koolidega võrreldes on tundide pikkus ning tsükliõpe.

Kui meil kestab koolitund 45 minutit, siis seal tervelt 75 minutit. Võib ju tekkida küsimus, et miks lapsi nii pikalt ühe ainega kurnata? Vastus on lihtne ? nii on lastel päevas vaid kolm erinevat ainet, milleks nad peavad kodus õppima, selle asemel et ette valmistada 5-6 erinevat kodutööd. Lisaks kolmele põhiainetunnile on iga päev veel üks pisut kergem tund, kas kunstiõpetus, muusikaõpetus või mõni muu kodust ettevalmistust mitte nõudev tund.

Olulisim erinevus on tsükliõpe. Kui meil õpitakse kõiki aineid aasta läbi, siis tsükliõppe puhul valivad õpilased endale ained, mida nad kahe kuu jooksul kontsentreeritult õpivad ning milles tsükli lõppedes eksamid sooritavad.

Oleme eliitgümnaasiumi rajamise võimalust arutanud juba ka haridus- ja teadusministeeriumiga ning jõudnud järeldusele, et taoline kool oleks Jõgevamaal reaalselt võimalik avada kahe-kolme aasta pärast.

Teine oluline idee, mida samuti ministeeriumiga on arutatud, on riikliku spordikooli rajamine. Meie maakonnas on palju põhikoole, aga riiklikku spordikooli pole, kuigi võimalused ja vajadus selleks on suured: Põltsamaale ja Tormasse on valmimas heal tasemel võimlad, Jõgevale uus staadion, Kuremaal on olemas ujulaga spordikompleks jne. Meil on ka palju noori sportlasi, kes tagasihoidlikes tingimustes on saavutanud väga häid tulemusi nii Eesti meistri- kui ka karikavõistlustel.

Maakondlik spordikool looks paremad võimalused noortespordi arendamiseks. Maakonna eri piirkondadesse jõuaks spordikooli mõju kohalike filiaalide kaudu.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et nii eliitgümnaasium kui ka spordikool eksisteerivad praegu vaid ideetasandil ning parimate lahendusteni jõudmiseks tahame ärgitada maakonna elanikke neil teemadel kaasa mõtlema ja arvamust avaldama.

AIVAR KOKK,
Jõgeva maavanem

blog comments powered by Disqus