Ülejärgmine ehk 2018. aastal Helsingis toimuv Mardilaat võiks keskenduda Jõgeva- ja Tartumaale.
Tapio Mäkeläinen Tuglase Seltsist ütles, et aasta 2018 Mardilaada teema on veel lahtine. “Jõgevamaa oleks väga teretulunud, sest see maakond pole meil veel kunagi laada peapartner, teemaregioon olnud,” lisas ta.
Eelmine Mardilaat keskendus Virumaale
“Ja kui nende kahe maakonna koostöö on tihe ja hea, siis muidugi on nad teretulnud koos. 2016. aastal olid Virumaad koos ja näiteks ka Saaremaa ja Hiiumaa on koos laadal olnud,” tunnistas Mäkeläinen.
Mullu 19. ja 20. novembril Helsingis Tuglase seltsi korraldatud Mardilaadal keskenduti Virumaale, kuid kohal olid esindused ka Harjumaalt, Hiiumaalt, Märjamaalt, Narvast, Pärnust, Raplast, Saaremaalt, Tallinnast, Tartust, Võrumaalt.
Mardilaadal käinud maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et juba septembrikuus peetud rahvusvahelisel turismiseminaril Mustvees oli juttu Helsingi Mardilaadal võimalikust osalemisest. “Seal on nii tavaks, et kaks aastat varem kutsutakse esindaja kohale. Jõgevamaa võiks olla koos Tartumaaga,” pakkus maavanem välja.
“Mardilaadal olid ka Lõuna-Eesti Turismi esindaja ja Tartu linna esindaja. Tartu vallavanem Aivar Soop oli samuti huvitatud, kuid tööülesannete tõttu polnud seekord võimalik.
Tartu vallale pakub huvi tulla välja nii Vooremaa geopargi kui ka Jääaja keskusega. Soop on ka Tartumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees, tal on võimalik koordineerida ka teiste omavalitsuste tööd,” märkis Viktor Svjatõšev.
“Mardilaat Helsingis on väga hea võimalus müüa meie kaupa Soome turul ning ühtlasi pakkuda kultuurilist meelelahutust,” lisas maavanem.
Kaupa, mida laadale kaasa võtta, meil on
Maavanem on seda meelt, et tuleval aastal võiks küll Mardilaadale minna, kui jätkub huvilisi ettevõtjate hulgas. “Ettevõtjad saavad väliskogemuse laadal osalemisel, kindlasti saab hästi müüa oma tooteid. Mida kaasa võtta, on meil piisavalt. See peaks olema omapärane ja eestimaine. Küllalt palju on seal Soomes elavaid eestlasi. Hinnad on veidi kallimad kui Eestis, kuid madalamad kui Soomes. Müük on aktiivne, soomlased kulutavad laadal palju, nad tulevadki laadale kulutama. Kindlasti peab olema iga paari tunni tagant midagi niisugust, mis inimesi kokku toob ja köidab. Nagu näiteks on olnud Tallinnas Tourestil külmalinna supi jagamine, põltsamaa veini degusteerimine,” rääkis ta.
Virumaa puhul panustasid maavalitsus, omavalitsusliit ja ettevõtjad. Lääne-Virust oli suurem panus maavalitsusel, nad said ka toetust laadal osalemiseks. Kulutused on umbes 20 000 eurot, seal on kogu kultuuriprogramm, ööbimised, toitlustus. Laadal piletihinda ei ole. Laata külastab tavapäraselt 15 000 – 17 000 ostuhuvilist.
Maavanem lisas, et kui ta sõitis sadamast hotelli, väitis taksojuht, et ta on aastaid Mardilaadal käinud ja kõik oma jõulukingid sealt ostnud.
“Aasta 2017 teema on Eesti 100,” tunnistas Mäkeläinen. “Aga ega me päriselt seda ka ei unusta, et Soome vabariik saab täpselt saja-aastaseks 2017. aasta 6. detsembril,” lisas ta.
HELVE LAASIK
