Tuletoojate jaoks pole halba ilma olemas

Jalgratastel Tartust Tallinna liikuv XXVI laulu- ja XIX tantsupeo tuli on nüüdseks veetnud Jõgevamaal kaks ja pool sisukat päeva ning täna antakse see kella 11 paiku Ulvi külas Ida-Virumaa rahvale üle. Ilm pole tuletoojaid hellitanud: üleeile said tuleratturid vihma kõrval kaela ka lörtsi ja rahet. Ent taidlejatest tulesaatjad pole papist poisid-tüdrukud, vaid sõtkuvad pedaale iga ilmaga.

“No kui pidu suisa oma teeotsa tuuakse, siis peab ikka kodunt välja tulema,” ütlesid end üleeile õhtul Palamuse lähedale Toovere bussipeatuse juurde tulekolonni ootama sättinud kohalikud naised Zinaida Ilves ja Annika Paavel. Naabrimees Rein Säälik oli tulesaatemeeskonna vahetust vaatama toonud ka Toovere vanima elaniku, 98-aastase Frieda Lee.

“Olen kunagi ka ise laulupeol käinud. See toimus Tartus esimese Eesti Vabariigi ajal ja seal juhatas koore Richard Ritsing,” ütles erksa vaimuga vanaproua, kes mäletab hästi ka sõjaeelse Palamuse rikast kultuurielu. Tänavuse suure peo tuld tahtis ta näha kasvõi juba sellepärast, et seda käis möödunud pühapäeva varahommikul süütamas ka tema naabripoiss Peeter Säälik, kes laulab Tartu Akadeemilises Meeskooris.

Enne tulekolonni jõudis Tooverre üks TuleTulemise liikluskorraldajatest, Tartu naiskoori Emajõe Ööbikud juhatuse liige Anu Kalle. Tema paigaldas kiiresti ajutised kiiruspiirangu märgid ning jagas juhiseid, kuhu autodega tulnud oma masinad parkima peaksid ning kus rattasõiduks valmistuvad taidlejad seisma peaksid.

“Kõik tuleteekonnal liiklust korraldavad inimesed tegid läbi vastava koolituse ja said litsentsi, nii et tulevikus võiksime kasvõi maanteeametisse samale alale tööle minna,” ütles Anu Kalle ja lisas, et üldiselt on tuleteekonnal osalejad ja selle  jälgijad seaduskuulekad inimesed ning järgivad täpselt antud juhiseid. Üksnes mõne valesti pargitud autoga on probleeme olnud.

Peotule puudutus

Peatselt jõudis Tooverre ka tuletõrvikut ja lippe vedavatest tandemratastest, tavaratastel tulesaatjatest ning saateautodest koosnev pikk tulekolonn. Palamuse segakoor Kuus Õuna tervitas tuld oma nn vapilaulu, Ülo Vinteri “Paunvere polkaga”, mille saatel rahvatantsijad vihmast märjal asfaldil mõned tantsutiirudki tegid. Siis võtsid aga tule kohale toonud ja seda saatma valmistuvad taidlejad ning pealtvaatajad ühte ritta ning andsid käest kätte suurest tuletõrvikust süüdatud väiksemat tõrvikut. Käest kätte käinud tuli ühendati pärast jälle suure tulega. Nii jõudis kõigi Tooveres viibinuteni laulu- ja tantsupeotule puudutus ning nii jõuab samade inimeste kätest tulnud energia omakorda Tallinna suurele peole.

Kui Varbeverest Tooverre olid peotule läbi rahesaju toonud Palamuse naisrühma Sirtsuline ja Palamuse gümnaasiumi noorte segarühma tantsijad, siis järgmist etappi sõitsid mõned juba mainitud rühmade esindajad, aga ka segakoori Kuus Õuna ja Jõgeva segarühma Kaaratsim esindus. Nii mõnedki taidlejad ei pidanud paljuks minna kolme ja poole kilomeetrisele rattasõidule rahvarõivastes või oma ratast eriliseks puhuks eriliselt kaunistada. Kuue Õuna laulja Jaak Sikora jalgratast ehtis näiteks kuuest õunast koosnev “kee”. Kaaratsimi tantsija Heino Trükmann oli aga tuleteekonnale välja toonud vaat et suisa muinsusväärtusega jalgratta.

Kui tulekolonn Palamusele jõudis, oli seal ootamas päris suur rahvahulk. Ka Palamusel tehti läbi peotule käest kätte andmise tseremoonia ja siis sai tuletungal puudutatud oma paarisajast kätepaarist. Mida teised inimesed tuld käest kätte andes üksteisele soovisid, ei tea, aga taidlejad soovisid, et tuleks ilus laulu- ja tantsupidu.

Nagu kõigis peotule ööbimispaikades, nii leidis ka Palamusel aset meeleolukas simman. Selle alguses said tervituseks sõna Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Palamuse vallavanem Urmas Astel. Viimane tutvustas tuletoojatele lühidalt ka paika, kuhu nad jõudnud olid.

Simmanikontserdil laulis segakoor Kuus Õuna ning tantsisid Palamuse segarühm Paunvere Tootsid-Teeled, naisrühm Sirtsuline ja memmederühm Paunvere Maalid. Lutsu “Kevadest” pärinevaid vahetekste luges Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht Janek Varblas. Pärast tantsisid taidlejad ja publik üheskoos Siimusti kapelli saatel seltskonnatantse. Kell 11 õhtul saadeti peotuli Palamuse kirikusse “tudule”.

Vahetud elamused

“Kõik tuld saatma tulnud taidlejad on äärmiselt toredad ja siirad inimesed,” ütles TuleTulemise Jõgevamaa meeskonna kapten Margit Kõiv. “Olgu ilm milline tahes, kellelgi ei jää oma etapp sõitmata. Täna saime erilise elamuse sellest, kui nägime soliidses eas memmesid, rahvarõivad seljas, rahesajus pedaale sõtkumas.

Kui tuld käest kätte antakse, on aga inimeste silmis eriline, ma ütleksin, lausa lapselik rõõm. See ongi see, mille pärast me TuleTulemise just niisuguse, enamasti väikesi teid pidi külast külla kulgeva rattasõiduna kavandasime.”

Margit Kõivu sõnul istus naiskoori Emajõe Laulikud (ka tema laulab selles kooris) ning meeskoori Akadeemiline Emajõgi umbes kümneliikmeline esindus pärast viimast Võrus toimunud Uma Pido kokku, et üheskoos üks tõeliselt hea TuleTulemise idee välja haududa. Ka eelmise, 2009. aasta laulu- ja tantsupeotule teekond oli nende korraldatud. Siis liikus tuli jõgesid ja merd mööda, nüüd oldi kindlad, et tuli peaks jälle kuiva maad mööda pealinna saama.

“Jalgrataste kasuks otsustamine oli väga õige valik,” ütles Margit Kõiv. “Jalgrattal liikudes saab mistahes paigast hoopis teistsuguse, eredama ja vahetuma elamuse kui autoga sõites. Ning jalgrattal saavad tuleteekonna mõne etapi kaasa teha väga paljud inimesed. Meie eesmärk oligi pakkuda tuleteekonnast osasaamise võimalust hästi paljudele. Kõigil pole ju võimalik suurele peole isiklikult kohale tulla: et sinna tulla, peab sul olema raha pileti ostmiseks ning võimalus hommikul Tallinna ja hilisõhtul koju tagasi saada.”

Margit Kõivu sõnul on Jõgevamaa tulemeeskonnale suurepäraseid elamusi pakkunud. Esmaspäeval käidi näiteks Elistvere loomapargis ja peeti simmanit Maarja-Magdaleenas, teisipäeval uudistati Kääpal Kalevipoja muuseumi.

“Teede ääres on olnud palju inimesi meid tervitamas. Mõni on toonud lillekimbugi. Saare mõisa ürdiaiast toodi meile aga ürdikimp, mille fantastilise aroomi saatel on kulgenud kogu meie edasine teekond,” ütles Margit Kõiv. “Mis aga ilmasse puutub, siis halba ilma pole olemas. Mida erilisem see on, seda paremini mällu sööbib.”

Margit Kõivu sõnul on TuleTulemise meeskonda üldse kaasatud paarsada Emajõe Ööbikute ja Akadeemilise Emajõe lauljat ning lauljate pereliiget, sõpra või tuttavat. Lähemalt on tuleteekonnaga seotud paarkümmend inimest, kes kõik teevad oma tööd õhinapõhiselt ehk vabast tahtest ja vabast ajast.

“Aga see rõõm, mille teekonnal saadud vahetustest elamustest tagasi saame, korvab kõik kulud,” ütles Margit Kõiv.

Eile kulges peotuli Palamuselt Kuremaa ja Jõgeva kaudu Sadalasse, kus toimus kolmas Jõgevamaa simman. Täna liigub tuli, nagu öeldud, üle maakonna piiri Ida-Virumaale.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus