Juba 2012. a augustist on Misso elama kutsumine Eestimaal kõneaineks olnud. Hiljuti jagasid selle ettevõtmise algatajad Misso vallast oma kogemusi Põltsamaa kandi maaeluaktivistidele.
Kogemustejagamise ringsõit sai võimalikuks tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile. Misso valla kogemused peaksid olema avalikult kättesaadavad juulis. Siis saavad kõik huvilised lugeda, mida Misso aktiivsed inimesed soovitavad ette võtta selleks, et maale aitamine oleks valutu nii vastuvõtjatele kui tulijatele.
Projekti Tule maale algataja, Misso valla Nopri talu peremehe Tiit Niilo sõnul on neil praeguseks olemas kahe ja poole aasta pikkune kogemus selle teemaga seotud muredest ja rõõmudest. Põltsamaa kanti kutsus neid Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.
Tõsine soov ja valmisolek
Niilo rääkis, et nad jõudsid kaks ja pool aastat tagasi oma valla arengukava koostades tõdemuseni, et piirkonna tulevikuarutelud ei lähe kellelegi korda. Samas ei saa arengute eest vastutavad volinikud jätta trende arvestamata. Nii said kohalikud aktiivsed inimesed aru, et nüüd tuleb midagi ise ette võtta. Misso meeste algatusel asutati mittetulundusühing Tule Maale, mis oligi maaleaitamise korraldaja. Esimeseks eelistuseks oli laste lisandumine valda. See ülesanne õnnestus ja tänu sellele on alles Misso kool, kus praegu õpib 39 last. Niilo rõhutas, et nemad ei taha kedagi maale elama meelitada, vaid inimestel peab selliseks elumuutuseks olema tõsine soov, tahtmine ja valmisolek.
Kui 2012. aastal loodi MTÜ Tule Maale, siis kuue kuu jooksul pärast seda laekus 100 perelt taotlus Misso valda elama asumiseks. Pakutav infopakett aitas ümberasumise soovis selgusele jõuda, protsessi valutumalt korraldada. Nii lisandus 2013. õppeaasta alguses Misso kool-lasteaeda sama palju lapsi, kui seal enne algatust oli. Tulemus kujunes numbriliselt selliseks, et saadi juurde 23 täiskasvanut, 12 koolilast ja kaheksa väikelast. Taastati kuus talu ning kaks elamut. Selle projektiga tegeles siis kaks palgalist ja neli vabatahtlikku. 2013. aasta sügisel toimunud kohalikel valimistel läks aga maaleaitajatel halvasti ja ning nad jäid volikogus opositsiooni. Kuid avalikud diskussioonid käima lükatud projekti üle jätkusid ja tänavu veebruaris sõlmiti kogukondlik lepe inimeste maaleaitamise projekti jätkamiseks. Selleks kinnitati ametisse uus tegevjuht ja koostati tegevuskava, mille peamiseks eesmärgiks seati ettevõtluskeskkonna parandamine.
Põhjalik infobaas aitab
Tiit Niilo sõnul tuleks ümberasujate tausta hoolega kontrollida. Misso kogemus tõestas, et ümber asuda soovijate seas oli väga erinevate probleemide eest põgenejaid ja finantsraskustesse sattunuid. Seni on umbes pooled ümberasujatest olnud linnaelanikud, pooled maalt. Viimaste puhul peaks kindlasti selguma, miks neil mõnes teises maakohas elu ei laabunud.
Praegu on Missos välja pakkuda umbes 15 vaba talukohta, lisaks vabu kortereid. Tegelikult on sealkandis hetkel veel 50 n-ö suitsuta talu. Nopri talu peremehe sõnul tuleks püüda selliste talude kohta võimalikult palju infot hankida ja oma elukeskkonda sellisel moel oma soovi kohaselt kujundada, sest kui seda ei tee, elavad kümne aasta pärast nendes taludes kohalikule kogukonnale tundmatud inimesed, kes teistega ei suhtle.
Maale ümberasujatele on väga oluline, et neil oleks võimalik saada uue elupaiga kohta sellist infot, mida avalikest teabekanalitest ei leia.
MTÜ Tule Maale juhatuse liige Paul Nurme rõhutas, et maale elama asuda soovijale on kõige olulisem infopakett. Inimene ootab infot kohaliku kinnisvara ja selle seisukorra kohta ning ka selle kohta, kas seda on võimalik osta või rentida. Samuti huvitutakse sellest, missuguseid töökohti pakutakse, millised on kohalikud tööandjad, milline on palgatase. Nurme sõnul oligi kõige esimeseks sammuks pärast MTÜ loomist infobaasi koostamine.
Kodu töökoha lähedal
Kinnisvaraga seonduvat infot selle paketi koostajad ei avalikustanud, et vältida spekulatsioone ja sellest põhjustatud hinnatõusu. Niisugust teavet jagatakse ainult konkreetsetele Missosse tulemisest huvitatud inimestele.
Vahel tuli kohale sellistki rahvast, kes tahtsid, et neid vallas ringi sõidutatakse ja neile kohalikku kinnisvara ning olusid tutvustatakse. Selleks kõigeks kulus kohalikel aega, energiat ja raha. Nüüdseks on MTÜ oma tegemisi rahastanud mitmete projektide abil, mida kasutatakse piirkonna arendustegevuseks ja mille hulgas on ka MTÜ tegevjuhi palk. Tiit Niilo märkis, et tema on oma külas ainus tööandja ning soovides oma ettevõtte jätkumist, peab ta tegelema ka ettevõtlusväliste teemadega, nagu praegune maaleaitamine. Niilo soovib, et kõik tema töölised elaksid ettevõttele võimalikult lähedal. Ta tõi näite, et Luhamaa piiri- ja tollipunktis, mis on Misso valla suurim tööandja, on 200 töötajat, kellest ainult seitse elab Misso vallas. Seetõttu püüab Niilo ümbruskonnas kinnisvara omavate inimestega võimalikult häid ja tihedaid sidemeid hoida.
Taust vajab kontrollimist
Misso valda elama asuda soovijatel tuleb täita üsna põhjalik ankeet, kus muu hulgas tuleb kirja panna ka isikukood. Paul Nurme kinnitas, et see numbrikombinatsioon on inimese tausta uurimisel väga oluline. Ankeedis palutakse inimestel ka vabas vormis oma mõtteid väljendada. Laekunud on nii ühelauselisi enesetutvustusi kui pikki “kirjandeid”, mille põhjal saab inimese kohta nii mõndagi järeldada. Kui inimesega on Misso valda elama asumise osas kaubale saadud, siis sõlmitakse ümberasuja ja MTÜ vahel leping, kus MTÜ asub vahendaja rolli. Kui inimene soovib osta endale järelmaksuga eluaseme, siis on MTÜ kinnisvara müüjale garandiks. Kui esimese ostjaga jääb kaup katki, on MTÜ-l õigus pakkuda seda maja järelmaksu peale järgmisele ostuhuvilisele.
MTÜ tegevuse tulemusena on suurenenud ka valla tulubaas. Eelmisel aastal koostati Misso vallas seoses prognoositust suurema tulumaksu laekumisega kaks lisaeelarvet.
Paul Nurme sõnul on äärmiselt tähtis, et maale elama asuda soovijate ja MTÜ liikmete vahel valitseks võimalikult vahetu kontakt. Igal omavalitsusel ja kogukonnal peaks olema visioon kaugemaks tulevikuks ja võimalikult suur infobaas. See aitab luua ettekujutust, kuhu näiteks kümne aasta pärast välja jõuda loodetakse.
Vajatakse ettevõtlikke inimesi
Kohalik kogukond peab ulatama ümberasujaile abikäe, et nad saaksid informatsiooni ja neid toetataks remonditöödel. Uustulnukad vajavad abi ka kohaliku kogukonnaga tutvumisel ja peavad saama võimaluse ennast tutvustada. Praeguses etapis on seatud eesmärgiks ettevõtlusvõimaluste tutvustamine, et huvilised saaksid teha valiku. Maal peab Niilo sõnul suutma valmistada sama kõrge lisandväärtusega tooteid nagu linnaski. Ettevõtlikele inimestele pole paraku pakkuda midagi väga erilist, enamasti on hooned ja varad ühismajandi aegsed.
Samas on seal üldjuhul olemas elekter, planeeringud, juurdepääsutee jmt. Kohalik kogukond peaks oma piirkonna võimalusi ja tugevusi kirjeldama ning neid huvilistele tutvustama. Paul Nurme rõhutas ettevõtjate koostöö vajalikkust ning pidas ühist turundustegevust äärmiselt oluliseks.
Missos on püütud saada kontakti ka nendega, kelle juured on seal, kuid kes vahepeal on paremaid tingimusi otsinud laiast ilmast. Aktivistid peavad oluliseks mõnda sellist üritust, kuhu vähemalt kord aastas kõik endised missokad kokku tuleksid.
Maaelu tuleviku osas ollakse optimistlikud. Kõige olulisemaks esmaseks infokanaliks maale asumisest huvitatutele on mess Maale elama. Tänavune on juba kolmas ja see toimub laupäeval, 11. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis.
TOOMAS REINPÕLD
