Reedel, 19. septembril kell 13 Põltsamaa staadionil algav kettaheitjate võistlus on üks viimaseid olümpiahooaja võistlustest.
Kolmekümne viie aasta jooksul on Põltsamaal võistelnud 12 riigi sportlased. Ja üksteist siin võistelnut on tulnud tiitlivõistlustel medalile. Need nimed on graveeritud karikale “Meistritelt noortele”. Kas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võistkond suudab eelmisel aastal võidetud karikat kaitsta?
Kolmekümne viie aasta jooksul on vägevad heitjad ja tõukajad jätnud olulise jälje ka Sõpruse pargi arengusse. Nimeliste ja mälestuspuude hulgas on arvukalt sportlaste istutatud puid. Aastal, kui Aleksander Tammert (sen) puu parki istutas, sündis poeg Aleksander. Eelmisel aastal avas poeg, Ateena olümpia pronksmedalimees, isa istutatud puu juures tähismärgi. Isa puhkab Väike-Maarja kalmistu põlispuude all.
Kas Gerd Kanteril õnnestub uuendada staadioni rekordit? Praegune rekord on Leedu vägilase Virgilijus Alekna käes –
Sõpruse pargi 35. aastapäevaks koostatud kalendri vahel oli olümpia ennustustalong. Kellele on 19. septembril fortuuna helde? Pargis võtab Gerd Kanter kuue ennustaja kaardid, kes saavad mälestusesemed.
Tule reedel, 19. septembril kell 13.00 staadionile ja 15.30 parki ning saad vastused kõigile küsimustele. Samas ei ole ka sellised jõuproovid üllatusteta. Usun, et kui ilm vähegi lubab, saab senine kettaheite edetabel tõsist lisa.
Staadionil ja pargis on nii Eesti, Läti kui ka Leedu Olümpiakomiteede presidendid. Näeme leedu vägilast Algis Pušinaitist, kes veerand sajandit tagasi tõukas Põltsamaal esimest korda kuuli üle
Loodan, et põhikoolide lapsed, kes võistlevad Põltsamaal saavad kauaks meeldejäävaid elamusi nii oma võistlustest kui ka meistrite esinemistest.
Kaasa löövad maailma kettaheite absoluutsesse tippu kuuluvad mehed.
Kolmekümne viie aasta jooksul on pargis puud hoogsalt sirgunud. Reedel pärast võistlust istutab olümpiavõitja Gerd Kanter koos oma isa Jaaniga parki tamme. Park on rikastunud graniitskulptuuridega ja unikaalse monumentaalskulptuuriga “Kalevipoeg kündmas”. Pargist on saanud Eestimaa noorim kaitse all olev park. Kui ei usu, loe 2007. aastal ilmunud monograafiast “Eesti pargid”.
19. septembriks on Pekingi olümpiasangarite nimed raiutud Sõpruse pargis seisva monumendi “Tee Olümposele” graniitsammastesse. Gerd Kanter saab selles ise veenduda, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võistlevad sel ajal aga Euroopa meistrivõistlustel: selgus, et nende tervis ja vorm on ka nüüd, kuu aega pärast olümpiat suurvõistlustel osalemiseks piisavalt hea.
Pargil on tekkinud oma toetajaskond ja see on võimaldanud kavandada ja teoks teha esmapilgul võimatuna näivat. Usun, et kõikides nendes ettevõtmistes on annetajad kogenud, et annetus on üks kaunimaid eestikeelseid sõnu ning annetamine on toiming, mis väärtustab andjat ning teeb ainukordseks nii aja, koha kui ka teo.
ANTS PAJU,
pargi rajaja ja võistluste ellukutsuja
