Väljavõtted maavanem
AIVAR KOKA kõnest
Eesti Vabariigi 87. aastapäevale pühendatud vastuvõtul
Eelmisest iseseisvuspäevast möödunud aasta on olnud oluline nii Eesti riigi kui ka meie kõigi jaoks: me oleme saanud Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks ja meie kohal on NATO vihmavari.
Mul on hea meel meie hulgas näha Eesti Vabariigi Presidenti, kes kuulutas möödunud aasta Eesti lipu aastaks. Jõgevamaal on kohustus Eesti lippu eriti kõrgel ja erilise au sees hoida: esimene, 1884. aastal Otepää kirikus õnnistuse saanud sinimustvalge lipp õmmeldi ju valmis Põltsamaal ning selle ajaloolise reliikvia nõukogude okupatsiooni aegne peidupaik oli Jõgeva vallas Kõola külas.
Jõgevamaa loodus on ainulaadne
Olen kuulnud inimeste arvamust, nagu Jõgevamaa oleks väike ja vaene. Õnneks tean, et Jõgevamaa on hoopis väga rikas. Rikas oma ilusa ja ainulaadse looduse poolest, rikas tublide ja tööd armastavate inimeste poolest, rikas lennukate ja heade ideede poolest, mis meie inimeste kaasabil ka teoks saavad.
Jõgevamaa ehteks olev vooremaastik on nagu lapitekk, millel voored järvesilmade ja metsatukkadega vahelduvad. Mul on hea meel, et selle “loodusliku lapiteki” kaitsmine on paljude inimeste südameasjaks.
Ning loodan, et roolõikur jõuab juba sel aastal meie järvedele ning aitab neil veelgi kaunimaks saada. Selle ilu avastamiseks on kavas rajada ja korrastada mitmeid loodusradu ning avada ja puhastada vaated meie järvedele.
Meil on ilus Peipsi järv, kuhu tihti harrastuskalamehed end unustavad. Ent ega meiegi saa ainult loodust nautida, vaid peame mõtlema, kuidas olla edukad. Edu toob tänapäeval julgus enesele kindlaks jääda, teistest erineda ja oma mõtteid teoks teha.
Koostöös sünnivad suured ettevõtmised
Kõige jõulisemalt viib piirkonna elu edasi ettevõtlus. Tugevale ettevõtlusele paneb aluse koostöö ? nii ettevõtjate endi vahel kui ka ettevõtete, omavalitsuste, kolmanda sektori ja riigi vahel. Just sellises koostöös on meil teoks saamas ka mitmed suured ettevõtmised ? käima on lükatud nii tööstuspargi, raudteekaubajaama kui gaasitrassi rajamine, mis ühelt poolt loovad paremaid tingimusi siinsetele ettevõtjatele, teisalt aga parandavad meie kõigi elukeskkonda.
Raudteest rääkides ? kuna heade mõtete linn ja kogu Lõuna-Eesti tõmbekeskus Tartu on meist vaid Kalevipoja kiviviske kaugusel, on meile oluline ka hea ühendus naabermaakonnaga ning loodame, et juba järgnevatel aastatel saavad jõgevamaalased Tartusse sõita kiire ja mugava rööbasbussiga.
Elukeskkonna parandamisel peame arvestama meie traditsioonidega ning sisse harjunud elurütmiga. Samas peame me kaasas käima ka järjest uuenevate lahendustega ning võimalustega, mida paljukiidetud infosajand meile pakub ? näiteks internetiühenduse olemasolu terves maakonnas on hädavajalik ning selle arendamise kallal me ka töötame.
Jõgevamaal on ka palju tublisid põllumajandus- ja tööstusettevõtjaid, kes kuulsust kogunud nii kodu- kui ka välismaal. Rääkides põllumeestest, ei saa kuidagi rääkimata jätta ka teisest Jõgevamaale väga iseloomulikust eluvaldkonnast. Pean silmas meie kalureid, kes karmi ilma trotsides ja raskustega võideldes on suutnud hästi hakkama saada. Toetamaks Peipsi äärseid kalatööstusi ja piirkonda tervenisti, on praegu töös ka projektid, mille tulemusena peab kerkima Jõgevamaale Peipsi kaldale esinduslik kauba- ja reisisadam.
Jõgeva saab esindusstaadioni
Ja ei tasu karta, et sadamasse sõitvatel külalistel meie maakonnas peale ilusa looduse midagi vaadata ei ole. Hetkel on kiiresti arenemas mitu erinevat spordi- ja puhkekeskust ning Jõgevamaa on kujunemas oluliseks konverentsikesksuseks ? asume ju võrdsel kaugusel kõigist Eesti nurkadest ning mis oleks veel parem asukoht sellisteks ettevõtmisteks?
Milline saab olema Jõgevamaa koolimaastik viie aasta pärast, on praegu veel raske öelda. Kindel on see, et meie teeme omalt poolt kõik tagamaks koolilastele, meie tulevikule, parimat haridust ning õppimisvõimalusi. Selle saavutamine eeldab tõenäoliselt ka teatud ümberkorraldusi, mille aluseks on eelkõige läbimõeldud tegutsemine ning omavalitsuste soov ja tahe koostööd teha.
Niisama sügava mulje kui kultuuriüritused, on mulle jätnud külaskäigud maakonna kaunimatesse kodudesse. Tegusad kultuuri- ja külaseltsid ning kaunid kodud ongi kui koduarmastuse eri vormid. Koduarmastuseta ei ole aga kodumaa-armastust.
Meie maakonna spordiklubides ja koolides spordib üle tuhande noore. Paremaid tulemusi on noorsportlased saavutanud kergejõustikus, saalihokis, korvpallis ja maadluses. Põltsamaale ja Tormasse on kerkimas uued võimlad ning Jõgeva saab esindusstaadioni. Paljud omavalitsused on võtnud oma südameasjaks terviseradade ehitamise. Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanniga sõlmime peatselt liikumisharrastuse propageerimise lepingu.
Me võime olla uhked selle üle, et Põltsamaal Sõpruse pargis on nüüd olemas maailmas ainulaadne olümpiamängudel medali võitnutele pühendatud monument “Tee Olümposele”. Mullu septembris kohtusime monumendi juures Ateena olümpia sangaritega.
Oma praegu veel suhteliselt lühikesel maavanemaks oleku ajal olen jõudnud külastada paljusid omavalitsusi, koole, ettevõtteid ja seltse. Hea mulje on jäänud neist kõigist.
