Töötuks jäänud Eva Nigulas alustas töötukassa toel ettevõtlusega: pani Palamusel tööle massaažisalongi Paunvere Tervisetuba ja õpib nüüd Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis füsioteraapiat.
Eva Nigulas õppis Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis turismi- ja hotelliettevõtluse eriala ja töötas aastaid reisikonsultandina algul Tartus, hiljem Jõgeval. Kui tuli majanduslangus, sai naine koondamisteate. Siis võttis ta end töötuna arvele ja avaldas soovi minna massööri koolitusele, et osata oma kätega midagi teise inimese heaks teha.
“Õnneks töötukassa mulle selle koolituse ka võimaldas. Läbisin Lahemaa Tervisekoolis aastase massöörikoolituse intensiivõppe programmi 2011. aasta sügisest kuni 2012. aasta kevadeni. Mullu kevadel võimaldas töötukassa mulle ka ettevõtluskoolituse, mille raames valmis mul äriplaan. Küsisin sealt ka alustava ettevõtja toetust ja äriplaani alusel see mulle eraldati. Küsisin maksimummäära ja selle ka sain,” rääkis naine.
Abiks mitmed toetused
Ruumi massaažisalongiks rentis Eva Jõgeva Majandusühistult. “Samas majas tegutseb pood, üle koridori on juuksur. Tegemist on kohaga, kus inimesi liigub,” põhjendas ta oma valikut.
Toetuse abiga soetas ta vajaliku inventari, remondi tegi ise. Kuid massaažikoolitusest jäi tema jaoks väheks. “Läksin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia eriala õppima, varsti lõpetan esimese kursuse, kaks jääb veel,” rääkis Eva.
Kõrgkooli päevases osakonnas õppida ning samas ka oma massaažisalongi pidada on tegelikult väga raske. “Töö mulle meeldib ja eriala, mida õpin, huvitab mind väga. Mul on väga toetav pere. Mu mees on võtnud enda peale suurema osa lastega seotud tegemistest, mis võimaldab mul pühenduda õppimisele ja sellest ülejäänud ajal teha tööd,” ütles naine.
Õppida väga palju, füsioteraapia põhineb väga konkreetsetel teadmistel. Juba esimesed anatoomia kontrolltööd olid tema sõnul väga rasked.
Massaaž moodustab füsioterapeudi tööst vaid üsna väikese osa. “Massaažiõpingud andsid mulle julguse minna edasi,” kinnitas ta.
Kliente Eval praegu jätkub. “Alati võiks olla rohkem, kuid ma alles alustasin. Teisalt pole ma reklaami suurt üldse teinud, sest annan endale aru, et õppimise kõrvalt on väga raske suurema koormusega töötada. Ära öelda ka kellelegi ei tahaks. Just esimene aasta on raske, sest inimestel läheb aega kohanemisega. Kõik, kes on minu juures käinud, on andnud positiivset tagasisidet,” tõdes ta.
Naine teab, et klientidest tal puudust ei tule, sest inimesed töötavad praegu väga palju sundasendis – kontorilaua taga või autoroolis. Õlavöötmega on probleeme igal kliendil.
Tulevikus loodab Eva Nigulas pakkuda Palamusel ka füsioterapeudi teenuseid. Vajadusel saab ta oma tööruumi laiendada.
Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul alustavad mitmed töötud ettevõttega. “Mis seal salata, mõne äriplaan on nõrk, korralikult läbi mõtlemata ja turu olukorda ei hinnata õigesti. Paljud plaanid jäävad seetõttu rahastamata,” nentis ta.
Ettevõtluse alustamise toetust on Jõgevamaal paari viimase aasta jooksul saanud 13 inimest. “Alati tuleb ikka vaeva ka näha ja põhjalikku eeltööd teha,” tõdes Võsaste.
Tema kinnitusel on huvi ettevõtluse vastu viimastel aastatel suurenenud. “Kui oma nišš on leitud ja saab edasi areneda, siis läheb kõik hästi.”
Suurima tööpuudusega maakonnast väiksema tööpuudusega maakonnaks
Kui varem oli Jõgevamaa aastaid Eestis üks suurima tööpuudusega maakondi, siis juba mitu aastat oleme tööpuuduse määralt tagantpoolt teine-kolmas ehk meist vähem on töötuid enamasti Tartu- ja Viljandimaal. Seda seostatakse muidugi ka tööealiste elanike lahkumisega välisriikidesse, peamiselt Soome ja Norrasse.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>“Tööealiste elanike arv on tõepoolest vähenenud ja sellega seoses on alanenud ka registreeritud töötuse määr,” tõi välja Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste. Samas lisas ta, et registreeritud ja statistiline töötus käivad üsna ühte jalga, erisusi palju polegi.Töötukassa on küll tublit tööd teinud, kuid töötuid võiks tema hinnangul ikkagi vähem olla.
“Aprilli alguse seisuga oli maakonnas töötuse määr 5,3 protsenti, üle riigi ulatus see 6,7 protsendini,” rääkis ta. Kui töötuid on maakonnas registreeritud 830, siis pikaajalisi töötuid on nende hulgas 280 ehk peaaegu kolmandik. Seda on Võsaste hinnangul ikka palju.
Samuti on probleemiks töötud noored ehk inimesed vanuses 16 kuni 24 eluaastat – neid on arvel üle 120. “Neil puuduvad sageli kogemused, paljudel ka haridus ning paljudel on ootused töökohale töötasu ja -tingimuste osas väga suured. Noored ei teadvusta endale, et vahel peab juhtivale kohale saamiseks alustama sama asutuse lihttöölise kohalt. Selleks, et head palka saada, peab ka tööd tegema.”
Töötukassa on pakkunud Jõgevamaa töötutele noortele võimalusi läbida pikaajalisi koolitusi ning saada vastav erialatunnistus, mis, tõsi küll, alati pole kutsetunnistus. Liina Võsaste sõnul jäetakse need koolitused kergekäeliselt pooleli, sest lihtsalt ei viitsita käia.
“Nad ütlevad, et sel pole nagunii mingit mõtet, lähen Soome tööle. Kuid sinna ei oodata ilma erialaoskusteta inimesi. Olen neid pikalt veennud, et nad ei õpi mitte töötukassale, vaid ikka endale. Paljud on koolituse siiski läbi teinud. Nüüd on neil paremad võimalused teistega konkureerimiseks.”
Paljud on tema kinnitusel ka tööle saanud. “Kui inimene on tegus ja tubli, siis leiab ta igal juhul tööd. Iseküsimus on, kas ta esimese otsimiskuuga kohe ideaalse koha leiab.”
Liina Võsaste sõnul on maakonnas kvalifitseeritud tööjõu puudus. Eriti hädas on põllumajandusfirmad. “Nad on valmis pakkuma lisaks töökohale ka korterit, palgad ei ole neil ka väikesed, kuid töötajaid on ikkagi väga raske leida,” tõdes ta.
i
HELVE LAASIK
