Kui suveks reisiplaane seada, siis tasuks kaaluda ka Norra minekut. Paljude eestlaste jaoks teevad Norra ahvatlevaks just mäed ning kaunis loodus. Kuna välismaalastega vesteldes läheb jutt sageli ka kõrgeima mäetipuni ja eestimaalastel rohkemat kui 318 meetrit pakkuda pole, siis tekib paratamatult soov neid vägevamaid näha.
Enne iga reisi algust on kasulik teha ära nn kodutöö ? teoreetiline tutvus sihtkohamaaga. See on eriti hõlbus interneti reisifoorumite vahendusel. Kui ei reisita just reisifirmade abiga, siis tuleb ette võtta maakaart ning otsustada, millisesse piirkonda siht võtta. Tore oleks muidugi kogu riik läbi sõita, kuid aja- ja muude piirangute olemasolul tuleb mingi valik teha. Samuti on lühema reisi korral lihtsam uusi kogemusi ja nähtut hiljem n-ö töödelda.
Kui minna Norra mööda maismaad Rootsi kaudu, näeb Rootsi muutumist Norraks selle järgi, et valge tee-eraldusjoon muutub kollaseks. No ja enne seda tuleb piiripunktis autokiirus alandada 30 kilomeetrini tunnis. Ega looduses ja pinnavormides esialgu vahet polegi.
Lillehammer
Seda linna teatakse kindlasti rohkem kui mõnd teist Norra linna eelkõige tänu 1994. aastal toimunud taliolümpiamängudele. Linnake on tõesti ilus ning sellest aitab hea ülevaate saada turistide jaoks loodud suurepärane võimalus. Nimelt liigub suusahüppetornist tõstuk just nende samade hüppemägede juurest, millest suusalendurid alla hüppavad. Ja nõnda istud aga tooli ning naudid linnale avanevat vaadet. Lisaks sellele saab Lillehammeris sõita bobikelgurajal. Enne sõitma asumist tuletatakse aga meelde, et kelk võib saavutada kiiruse koguni 80-100 km/h.
Trollitee
Kuna Norrat teatakse maana, kus elavad trollid, siis tasuks kindlasti ära käia ka Trolliteel. Sellel sõitmine on põnev, kuna tee kulgeb mööda mäekülgi siiruviiruliselt. Kõrgemale jõudnuna võib imetleda allpool looklevat rada. Teeääri kaunistavad erineva suurusega kivikuhjakesed, mis on inimeste poolt trollidele tehtud. Räägitakse, et kivihunniku valmistajal pidavat soovid täituma. Kuigi tee mäkke on kitsas ning tuleb võtta üsna järske kurve, on sellel olemas arvukaid nn taskuid, kuhu minna, kui mõni teine auto või koguni buss vastu tuleb. Mägedes autojuhtimise kogemus on aga juba väärtus omaette ning seda ei anna võrrelda Eesti teedel sõitmisega. Võimalusel võiks valida Trolliteele tõusmiseks ilusa selge ilma, sest udu ja pilvede sees olles pole ju üldse näha, kui kõrgel tegelikult ollakse. Hea nähtavuse korral võib end tunda nagu mõnel lõbustuspargi atraktsioonil, mis judinad kõhtu tekitab. Fakti, et tee tegelikult just ohutu pole, kinnitab asjaolu, et see on avatud vaid maikuust septembrini. Sügisel ja talvel, kui ilma- ja teeolud teadupärast kehvemad, sinna asja ei ole.
Bergen
Mida enam mere poole sõita, seda rohkem tunneleid teel edasi liikumiseks läbida tuleb. Kuna mägesid on Norras palju ning Trollitee kogemus näitab, et nendest üles ja alla turnimine kõvasti aja- ja närvikulu tekitab, siis on see ka igati mõistetav. Pikim tunnel ületab koguni viit kilomeetrit. Peale tunnelite on liikvel ka palju praame, et reisijaid üle fjordide vedada. Aga kunagisse Norra pealinna Bergenisse tasub minna igasugustest takistustest hoolimata igal juhul. Bryggeni linnaosas jalutades saab aimu, kuidas selles hansalinnas keskajal elati.
Kui juba Bergenisse sattuda, tuleb kindlasti sadamakai ääres asuvalt kalaturult läbi käia. Lisaks lõhele, tursale ja makrellile võib siit leida ka ehtsat vaalaliha, mis, tõsi küll, just eriti isuäratav välja ei paista. Selles mereäärses linnas asub Euroopa suurimat merefauna kollektsiooni näitav Nordnesparkeni akvaarium. Läbi klaasi on mereasukad meile lähemale toodud ning nõnda võib näha taimi ja kalu ning muud vees elavat erinevatest maailma veekogudest. Lisaks pakutakse publikule vaadata pingviinide ja hüljeste toitmist ning treeningut.
Bø
Sellise nimega koha võiks kindlasti üles otsida siis, kui reisijate seas on lapsi, ja mitte ainult. Ja seada suund siltide poole, millel kirjas “Bø Sommarland”. See on tõeline seikluste maa, kus lisaks veelõbustuspargile on väga palju võimalusi põnevaks ajaveetmiseks ka maismaal. Näiteks saab läbida Tarzani-rada, millel olemas koguni erinevad tasemed, katsetada mägironimist, sõita mitmesuguste autodega, hüpata batuutidel jne. Veepargis on enamus atraktsioone sellised, mis kõhu alt külmaks tõmbavad. Võid lustida “sõidukil”, mis tekitab tunde, nagu oleksid tsentrifuugis, või tahad hoopis tunda, kuidas on laskuda püstloodis 26 meetri kõrguselt… või siis kihutad alla poolavatud torust, kus laskuja saavutab 60-kilomeetrise tunnikiiruse.
Norrast leiab igaüks enda jaoks midagi ? nii lõbustusi kui ka ajaloolisi-kultuurilisi vaatamisväärsusi. Üheks Norra omapäraks on puukirikud ning suurim neist asub Heddalis. Selle ümber kõndides tunned samasugust tuttavat tõrvalõhna nagu siis, kui vanasti puusuuski tõrvati. Norrale on omased ka murukattega katused, mida võis näha ka arvukatel kämpingumajakestel. Igatahes on Norra maa, mis on säilitanud omapära rohkem kui mõned teised riigid.
Kristi Keem
