Triinu Taul andis Jõgeval kontserdi

„Minu soov oleks teid nende helidega võib-olla natuke sügavamale viia,” ütles muusik Triinu Taul teisipäeva õhtul kohvikus Ateljee toimunud „Heliseva suveöö kontserdi” sissejuhatuseks.

„Kuna helidel on väga suur võim ja vägi läbistada kõike ja kogu mateeriat, siis teatud helid tekitavad tundeid, emotsioone ja isegi füüsilisi tundmusi. Nii on see kontsert ka heliteraapiline,” selgitas ta.

Pärast erinevatel pillidel mängitud muusikapaladest ja sõnalistest mõttearendustest koosnenud etteastet andis Triinu Taul intervjuu Vooremaale.

Tänane kontsert, mida ühendas muusika Teie sisendava jutuga, kutsus esile mõtte, et olete lisaks muusikule ka tervendaja, šamaan ja hüpnotisöör?

„Ma ei oska seda kommenteerida. Seda saavad vist öelda ainult kuulajad. Mina jagan lihtsalt seda, mida armastan. Kui inimestele see nii mõjub, siis nii ka on.”

 Kas kontsertidel väljendate täielikult enda sisemust või teatud määral kehastute ka ümber, lähete rolli sisse?

„Sellega on üks huvitav asi. Kui ma teen muusikas rännakuid, siis on tunne, et mina ise astun justkui eest ära. Kõneleb loodus, miski jõud, mis vajab tasakaalustamist. Väga paljudel juhtudel ei saa ma seda ette valmistada. Siis sünnivad lood justkui kohapeal ja loovad koos inimesega ka ruumi. Toimetan sageli nii, et püüan ennast usaldada. Tuleb see, mis tuleb ja see on õige.”

Kas Jõgeva kontserdil esitatud lood olid Teie enda loodud?

„Kaks või kolm lugu polnud otselt mu enda looming. Esitasin ühe pärimusliku loo ehk regilaulu ja ühe kaasloomingu. Paljud lood sündisid ka kohapeal improvisatsioonil.”

 Mängisite parmupilli, ühe pilli mängimise eel küsisite aga, kes usub ufosid?

„Selle pilli nimi on raff-trumm. Mängisin ka torupilli, kalimbat, Peruu päritoluga keelpilli charangot, samuti eesti kannelt, flööti. Abiks oli luuper, millega oli võimalik tekitada taustahelisid. Nii sünnib mitu heli korraga.”

Musitseerimise vahepalaks rääkisite maast, õhust, veest ja muustki loodusega seotust ning ütlesite, et tänapäeva inimesed viibivad vähe looduses. Kui sageli ise leiate aega looduses olla?

„Püüan ikka igal võimalikul hetkel looduses olla. Mulle meeldib väga aiatöö, tegelemine lillede ja põllulapikesega. Kui käes on marjaaeg, püüan palju marju korjata. Talvevarudeks on ju tarvis vitamiine.”

Juhtisite esinemise ajal tähelepanu sellele, et teil on peas linnusuled, luige ja sookure omad. Miks need?

„Luik on mind elu jooksul hästi palju kõnetanud. Temas on elu ja graatsiat. Nagu olen aru saanud, on luiged paaridena terve elu koos. Luiges on mingi ilu element. Soo on mõnus, kuid natuke ka kõhedust tekitav paik, sookurg aga müstiline lind. Me elame põllu ääres, kus tänavu kevadel käis üks väga suur sookure pere. Ja ma lihtsalt vaatasin neid. Niipalju sookurgi polnud ma korraga näinud.”

Kohvikus Ateljee vestleme teiega laua taga, mis on meisterdatud kunagisest õmblusmasinast. See provotseerib küsimuse, kas teile meeldib õmmelda?

„Hea meelega õmbleks. Tundub aga, et soovin elus teha liiga palju asju ning siis ma ei jõua.  Selle kleidi on õmmeldnud üks mu väga hea sõbranna, kellel on Tallinna moestuudio NYMF ja kes teeb väga väekaid kleite, kus leidub müstikat.”

Jõgeva publikule andsite kindlasti energiat. Kuipalju seda vastu saite?

„Usun, et see oli täitsa tasakaalus, sõbralik kesktee südamlikest pilkudest. Kohvik Ateljee, kus viibisin esmakordselt, on hästi hubane ja kodune paik. Mulle meeldis siin väga esineda.”

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus