Maarja rahvamajas on hilissügisest mälumänguõhtut korraldatud juba nii kaua, et keegi täpselt ei mäleta, millal esimene oli. Meeles on aga see, et pea alati oskab sel puhul üllatada ilm.
“Kui puud raagus ja päevad pimedad, tuleb alati meelde, et nüüd peaks selle mälumängu ära pidama,” rääkis rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg möödunud laupäeval õhtut sisse juhatades, ja tuletas meelde, et kord on sellel novembriõhtul teed kiilasjääs olnud, kord on sadanud maha esimene lumi või kõrgunud juba tublid hanged. Ühel sügisel sättis aga just selleks õhtuks nii kõva tormi, et võistluslaudade taha küünlavalgel istuti. Nüüd üllatas Tiia kokkutulnuid ise, pärides, kas nad mäletavad, mis aastal see küünlavalgusõhtu oli, lubades õige vastuse eest ka auhinna anda. N-ö üle klassi hüüdes pakuti lõpuks ka õige vastus: 2001.
Looduseteadmised üle keskmise
Mälumängu soojendusvooru viis oma köitva jutuga, kuhu küsimused vahele pikitud, läbi tuntud loodusemees Vahur Sepp. Võinuks arvata, et tema pärimised meie metsade ulukite arvu kohta, aastaarvude kohta, mil üks või teine liik siin paljunes või kadus, samuti loomade äratundmine nende kasuka järgi on rahvale tõeliseks pähkliks. Aga võta näpust: selgus, et mälumängufännide hulgas on piisav protsent loodusesõpru ja mitmed neist on Vahuri koolitustel osalenud. Tema köitvat juttu metsarahva kommetest ja tavadest oleks võinud tõesti tundide kaupa kuulata, kuid paraku säras mitme kohalviibija silmis võistlusind ja loodusemehe esinemisajale oli seekord piirang kehtestatud. Tema esitatud küsimustele andis aga kõige terasemad ja täpsemad vastused laudkond koosseisus Sulev Raju, Alvaro Ansip, Vete Ansip ja Aili Jalakas.
Põnevus kerkis haripunkti, kui Ülo Nõlvak, kes siinsed mälumängud selle traditsiooni tekkimisest saati läbi on viinud ja Vahur Sepal vastusepunkte kokku arvata aitas, üksi küsijalaua taha jäi. Ülogi ei saanud seekord jagu kiusatusest vastajaid veidi nöökida. Nimelt oli küsimustelehe ülaservas kirjas: Maarja-Magdaleena, 26. november 2011, esimeses küsimuses taheti aga teada naise nime, kes Jeesuse ja tema jüngrite eest Jeruusalemma-teekonnal hoolitses. Kes teab, kas mõni võistkond ka selle peale tuli, et Maarja-Magdaleena oligi vastus, aga õigesti vastanute protsent oli päris tubli — kaheksast võistkonnast viis! Seevastu andis päring tänavu oktoobris lisandunud lipupäevast ootamatu nulliringi — hõimupäeva tähtsustamine oli kõigil n-ö kahe kõrva vahelt läbi läinud.
Viska või leili!
Ei jäänud kohaliku tähtsusega kilb suurvõistlustest millegi poolest maha. Siingi tuli ette, et õige vastus n-ö lauda jäi, või mis veel traagilisem, lausa viimasel minutil maha hääletati ja läbi kriipsutati.
Ja kuigi selles hubases rahvamajas mäng mõisa peale ei käi, köetakse kired kohati nii kuumaks, et viska või leili. Seegi kord tuli mängujuhil higi pühkida ja häält kõrgendada.
Pärast kolmandat lisaküsimust suudeti siiski välja selgitada ka kolmanda koha omanik, millele kolm pretendenti oli.
Esimeseks tulnu polnud aga “vanadele tegijatele” mingi üllatus. Kõige rohkem punkte sai kirja võistkond koosseisus Jaan Poolak, Ülle Poolak, Margit Mandel ja Triinu Leppik. Perekond Poolak on sellel võistlusel järjekindlalt osalenud ja alati vähemalt kolme parema hulka jõudnud.
i
KAIE NÕLVAK
